Pastor kuulas naise ära, ulatas talle siis veega täidetud klaasi ja palus naisel käia ümber kiriku. Kuigi soov oli imelik, tegi naine nii, nagu pastor palus. Kui ta hoolikalt klaasi hoides pastori juurde tagasi tuli, küsis õpetaja naiselt: ,,Märkasid sa, mida peaks kiriku juures parandama, kas kusagilt oleks vaja värvida? Ehk jäi sul silma mõni ebasündsalt käituv kogudusekaaslane?“ Naine vastas pahuralt: ,,Midagi ma ei näinud. Ma pidin ju vaatama, et vesi klaasist välja ei loksuks!“
Me saame seda, mida otsime ja millel oma pilgu hoiame. Raisakotkas otsib kõrgel taevas hõljudes surma. Ta otsib roiskunud ja mädanevat liha. Koolibri otsib, 20 korda sekundis tiibu lehvitades, magusat nektarit. Jeesus ütles: ,,Kes otsib, see leiab!“ Paulus kirjutab roomlastele, et mitte keegi ei saa vabandada, et ta pole Jumalat näinud või kuulnud, sest Jumal räägib läbi oma loodu. Ta on nähtav looduses. Küsimus on lihtsalt, mida ja kuhu me vaatame. Kes tahab võib näha terves universumis vaid ühte suurt juhust, mis on kõik seletatav meie väikese ajuga ja taandatav materialismi. Teine näeb igas puulehes, igas tuuleiilis, igas südametukses Jumala kordumatut imet.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
