Subscribe Menu

Meenutame hingedeajal kalleid lahkunuid

Aastaaegade vaheldumine on mõjutanud ja kujundanud aegade algusest rohkem või vähem ka inimeste usundilist ilmavaadet – kui kevad on lisaks künni- ja külviajale ka (taas)sünni, uue elu alguse võrdpildiks, siis pikkadel pimedatel sügisõhtutel, kui loodus sätib ennast talveunne...

Foto: Lea Kreinin

...suvised põllutööd on tehtud ning saak salves, on ikka mõeldud elu ajalikkusele ning tuletatud meelde neid armsaid inimesi, kes elavate hulgast on lahkunud igavikku.

Sügisilmade järgi otsustati, kas esivanemate hinged on maapealsete inimeste tegemistega rahul. Kui hingedeaja ilmad olid soojad-sombused, õhtud udused, usuti olevat palju heatahtlikke hingi liikvel. Rajused sügisilmad aga andsid märku sellest, et hinged on mingil põhjusel elavatega rahulolematud või nende peale pahased. On (hilis)sügis, on hingedeaeg.

Katoliiklikud juured

Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati hingedepäev ehk usklike surnute mälestuspäev iseseisva pühana 1006. aastal ja seda tähistatakse sealtmaalt 2. novembril. Kirikutes korraldatakse sel päeval jumalateenistusi, sageli koos armulauaga.

Sellele järgnev „lihtsate“ hingede mälestamise püha saigi alguse inimlikust soovist meenutada-mälestada ühel kindlal kuupäeval ka kõiki neid surnuid, keda ei ole kirikuisad pühakuks kuulutanud.

Kirikuloost on teada, et hingedepäeva hakati pühitsema Prantsusmaal Cluny kloostri abti Odilo eestvõttel 998. aastal. Olemuselt haakub hingedepäev 1. novembril pühitsetava pühakutepäevaga, mida hakati pidama 9. sajandil. Sellele järgnev „lihtsate“ hingede mälestamise püha saigi alguse inimlikust soovist meenutada-mälestada ühel kindlal kuupäeval ka kõiki neid surnuid, keda ei ole kirikuisad pühakuks kuulutanud.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more