Subscribe Menu

Soome iseseisvust märkides

Omariiklus ja enesemääramine on vaieldamatult iga rahva identiteedi ja kuuluvuse nurgakiviks. 1917. aasta 6. detsembril, arvestades võimalustega, mida andis oktoobrirevolutsioon ning Venemaa Ajutise Valitsuse kukutamine, kuulutas Soome end iseseisvaks riigiks.

Ajaloo üks huvitavaid fakte on, et Soome iseseisvust tunnustas Lenini ja bolševike poolt juhitav punane koalitsioonivalitsus sama aasta jõululaupäeval, seda vähem kui kolm nädalat hiljem.

Hõimurahvas tähistas Torontos oma 106. Itsenäisyypäivä jumalateenistusega Agricola kirikus, ka esimest adventi märkides. Pärast ühendkoori sisenemist O Canada laulmise saatel kanti ette Soome riigihümn Maamme. Paul Hietala juhatusel kuulutas nii rahvarõivastes kui Soome lipuvärve märkivates pidurüüdes koor adventi, Vogleri „Hoosianna“ ja Hadari „Adventtilauluga“. Enne teist laulu süütas õpetaja Matti Kormano esimese advendiküünla.

Hingekarjane juhtis tähelepanu 30. novembril 1939. aastal alanud Talvesõjale, mille käigus pandi visalt agressori alatule ja ülekaalukalt suurele kallaletungile vastu. Omariiklus saavutatud, seda ei soovitud kuidagi kaotada.

Õp Kormano jutlus põhines Sakarja 9:9-10 ja Peetruse esimese kirja 1:7-12 tekstidele. Viimane rõhutab, et tuleb rõõmustada, et teie usk, kui see on läbi katsutud, isegi kiusatuste tõttu vajaduste korral leitaks kallihinnalisem olema kullast, mis kaob. Sõnum sobib nii Jeesuse Kristuse ilmumise väljakuulutamise puhul kui ka iseseisvust hinnates ja kaitstes. Hingekarjane juhtis tähelepanu 30. novembril 1939. aastal alanud Talvesõjale, mille käigus pandi visalt agressori alatule ja ülekaalukalt suurele kallaletungile vastu. Omariiklus saavutatud, seda ei soovitud kuidagi kaotada.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more