Kertuga ütlesime jõulupuule auf viiderseen, ootab lumehanges saepuruks tegemist. Okkaid leiame aga jaanideni ikke kuskilt toanurgast, tee mida tahad. Umbes nii nigu poliitikute lubadustega. Ammu ununenud, aga keegi oskab ikke meelde tuletada, mis tegemata jäetud. Okkaline realiteet, selline, mida mõni soovib unustada.
Oleks mul siin selline, kes noid rahvaesindajaid paika paneks, siis oleksin väga rahul.
Mina vaatan loomariiki, sealseid okkalisi. On valik – kas olla nigu siinne porkupain ehk okassiga, või siil. Esimene on suur ja haisev elukas, hoia ainult eest, eriti ku oled koer. Virutab sabaga ja koon ogasid täis, peremees peab tangidega niutsuvat peni valust vabastama. Või ole nigu siil – kasulik ja armas. Pobised vaikselt, tapad nastikuid ja rästikuid, hoiad kapsaaia siugudest vaba, latsed saavad paljajalu rohimas käia. Mäletan ku olin põnn, vanalelle tubli Neero austas siilipoissi, ei aukunud ta peale ültsegi, aga kahejalgseid võeraid oli kärme eemale peletama. Oleks mul siin selline, kes noid rahvaesindajaid paika paneks, siis oleksin väga rahul.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.