Alla orgu, künka otsa Kotkajärvele. Hei-hei, me laulame! Hei-hei, nii vastab laas. Hei-hei, me laulame Kotkajärve laulu.“
Laas, (kelle?) Laasi, (keda?) Laasi. Kui tegemist on mehe eesnimega.
Mõistes ,,põline“ on ka igavikulist (eternal) tunnetust: nagu mõistes elu/põline hiidlane. Põlis/rahvas, -elanikud ehk päris/maalased on näiteks Põhja-Ameerika esma/rahvad; inim/põlvi kestnud.
Mis on vahe metsal ja laanel? Kuna mõistet ,,laas“ täiendatakse tihti/lugu ees/liidetega (prefixes) PÕLIS-, põline- (native, indigenous) ja ÜRG- (primeval, ancient), siis on tegu väga vana ja tiheda, suures jaos inim/tegevusest puutumatu loodusega (old-growth forest). Mõistes ,,põline“ on ka igavikulist (eternal) tunnetust: nagu mõistes elu/põline hiidlane. Põlis/rahvas, -elanikud ehk päris/maalased on näiteks Põhja-Ameerika esma/rahvad; inim/põlvi kestnud.
Sõna/kasutus/näiteid: Hämar, pime, sünge laas. Alu/taguse laiad laaned. Põgenes laane üksindusse. Laagri/plats asus keset põlis/laant. Tore laste/laul on ,,Karu/laane jenka“ (ostige YouTube'ist). Laane/püü (hazel grouse) tõusis lendu laane/kuklaste (sipelgate) pesa kõrvalt
LAASIMA on (langetatud) puult oksi eemaldama (harilikult raiudes). Okste laasimiseks on olemas isegi eraldi laasimis/kirves.
Puud laasitakse kirve, sae või oksa/lõikuriga. Oksi laasima. Laasib tüve okstest puhtaks. Lõika võsast paras kepp ning laasi ära. Piltlikult: ,,Kas kaua veel me noorust tallab hauda / hull julmus eluvõrseid laasides...“ Mart Raud.
Sarnane sõna on LAASUMA – (alumisi) oksi kuivada ja variseda laskma, okstest vabanema. Näitena: varjulises metsas kipuvad puud alt laasuma.
Kui pärast okste laasimist veel kirvega okas/puu koore kallale minna, võivad vabalt lennata LAASTUD (chips, shavings). Need tekivad ka hööveldamisel, voolimisel, treimisel või kui rähn (woodpecker) raiub kõvasti auku õõnsasse puu/tüvesse. Neid tehakse ka teatud kindlaks ots/tarbeks, kui lõigatakse korra/päraseid õhukesi LIISTAKuid. Nois liistakutest ehk laastudest laotakse LAASTUkatust (wooden shingles / shakes). Läinud aasta Maalehe peal/kiri: ,,Muinsus/kaitse on otsustanud kirikute puhul realistlik olla: laastu/katused vahetatakse pleki vastu“. Ehitusel kasutatakse täna/päeval palju puitLAASTplaati (chipboard). Laast ei pea olema vaid puidust, trei/pingilt võib lennata ka raua/laast. Pühadesse allikatesse kraabiti hõbe/laastusid ehete küljest. Laias laastus (üld/joontes) võib öelda, et hiidlaste seas on oma/jagu nalja/hambaid ja lõua/poolikuid.
Selle laiendatud tähendus on midagi tühjaks, lagedaks, paljaks tegema, rüüstama, lagastama; hävitama, purustama. Näideid: Sõda, vaenlane laastas maa; Laastav orkaan (torm)…
Meie tänane põhi- ehk alg/sõna esineb ka sõnas LAASTAMA, mis tähendab võsa, metsa ja ka laant maha raiuma. ,,Uue kraavi ja piiri/kraavi vahel seisis nõnda/nimetatud lood/heina/maa, mida Pearu ise oma käega laastanud ja silunud.“ A. H. Tammsaare. Selle laiendatud tähendus on midagi tühjaks, lagedaks, paljaks tegema, rüüstama, lagastama; hävitama, purustama. Näideid: Sõda, vaenlane laastas maa; Laastav orkaan (torm); Ei tohi laastada linnu/pesi. Võib ka olla majanduslikus mõttes, laastama – laostama.
Kui interneti otsingusse trükkida ,,Eesti etümoloogia/sõna/raamat“, et sõna ,,laas“ pärit/olu ja sugulust uurida, on näha sarnasust liivi/keelse sõnaga ,,lōņtš“ tähenduses ürgmets ja soome ,,lansi“ – madal niiske koht maastikul. Kui panna ,,lansi-le“ täpid pähe, saab sellest ,,länsi“ ehk lääne (ilma/kaar). Just nagu Kanadas võib olla raske mõistatada, kas inimese perekonnanimi on Laane/mets või Lääne/mets; on ju mõlemaid LAAS ja LÄÄS, laas läänes ja lääs laanes.
Lõbus aja/viide on uudistada sõnaraamatus, kas süles või arvutis, kui palju liit/sõnu ühest lihtsast – aga tugevast – tüvest (laane/tüvest) võib olla moodustatud. Eesti keele (võrgu, online) seletavas sõnaraamatus (võrgus piisab lühendi EKSS sisestamisest), on tore toksida päringusse näiteks laas- ja siis muudkui lisada üks/haaval tähti juurde: laast-, laastu-… ja imestada mis/laadi sõnu muudkui ilmub alla ripp/menüüsse (drop-down menu). Näiteks LAASTIK – (väike) metsast laastatud lagendik, raiesmik ja sambla/liik LAANIK. Eesti keel armastab tuletisi (derivatives).
Eesnime Laas statistika
Lisaks sellele, et on vägev panna lapsele nime, mis meie emakeeles tähendab võimsat põlismetsa. See sobiks vabalt ka naiste/rahvale.
2024. aasta 1. jaanuari seisuga on ees/nimi Laas 31 nooremal ja vanemal härras/mehel Eestis. Vanim Laas on vanuse/rühmas 85+, noorim vanuse/rühmas 0–4. Laas on keskmiselt 36 aasta vanune. Kõige populaarsem on eesnimi Laas vanuserühmas 0–4. Väga helge on see kõik, mida teatab Statistika/ameti nimede statistika rakendus. Lisaks ka seda, et nime Laasi nime/päev on 6. detsember. See on püha Nikolausi päev. Sellest alg/nimest on kerge näha, kuidas väiksemateks suu/pärasteks nimedeks on pudenenud Klaus ja Laus ja Laas ning Nigul(as) ja Niilas ja Nils. Lisaks sellele, et on vägev panna lapsele nime, mis meie emakeeles tähendab võimsat põlismetsa. See sobiks vabalt ka naiste/rahvale. (Selle aasta 1. jaanuari seisuga on eesnimi Laani 5 naisel Eestis. Seda annaks ka tutvustada ning upitada.)
Laas on ometi ka sarane üli/levinud Skandinaavia nimega LARS, mis tuleneb omakorda nimest Laurent(s)ius. Huvitaval kombel on Larsi nimelisi poisse ja mehi Eestis hetkel 176 ehk viis korda rohkem, kui Laasisid. Aga kuidas hääldatakse nime Lars rootsi ja norra keeles? ,,LAAHSH“ ehk ei mingit R-i. Larsi hüüd/nimedeks nendes riikides on Lasse ja ,,Lasha“. Ka taani keeles on hääldus ,,LAAHS“, vaid Soomes ja Saksamaal hääldatakse Larsi r-tähte. Ja Eestis.
Nii et rootslased võisid vabalt oma Larsidega Eestile kinkida Laasisid. ,,Näiteks Saaremaal Sõrves on Laas väga levinud mehenimi,“ on jagatud infi ühes pere/konna/aja/loo foorumis. ,,Põhja-Hiiumaal, kus elasid nii eesti talupojad kui ka ranna/rootslased esines eestlaste nimedes Laas / Laars 18. sajandil küllalt tihti, kuid peale Reigi rootslaste küüditamist 1781 kadus ka praktiliselt nime kasutus,“ kirjutas teine asja/huviline.
Kui sellest nimest on kunagi juttu tulnud, on mullegi Eestis mainitud, et see tundub väga ,,mitte-ees/nimelik“. Põhjus on lihtne: Laas on eel/kõige tuttav kui väga levinud pere/konna/nimi. 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Laas 449 mehel ja 520 naisel Eestis.
Perekonnanime ,,Laan“ esineb Eestis poole vähem: 206 mehel ja 242 naisel. (,,Laan“ vorm (liiteta) ei ole sõna.) Omastav ,,Laane“ on liig/nimeks 174 mehel ja 212 naisel, sees/ütlev ,,Laanes“ – 43 mehel ja 58 naisel, ,,Laasik“ 88 mehel ja 71 naisel ja ,,Laaneots“ 18 mehel ja 21 naisel.
Mis on vahe metsal ja laanel? Mis on vahel laanel ja Laasil? Mees kui põlismets. Ei tea, kui mitu korda seda väekat mõistet – sõna ja nime antud lehenumbris esineb?
Hiiumaal Laasi küla lähedases paksus laanes langestas Laas kuuse ja hakkas seda kohapeal laasima. Kui tüvi laasitud, võttis Laas lassi, mida oli läbi laane õlal tassind, tõmbas prundi eest ja tõstis suule. Laasi lassis oli hapu/piima asemel lõuna/maine tervitus mango lassi.
Öeldakse, et loodus ei salli tühja kohta. Seega tõmbame matkasaapad jalga, käised üles ja esialgu… laulma.
Toronto Lembitu skautide maleva (1949-2015) laulu viimane salm (viis Riho Päts, sõnad Jämesäär), mida üks eriline Laas, ta sõbrad ja aate/kaaslased, poeg ning ka mantli/pärija ja nime/kaimgi aastaid laulnud: ,,Südames paisugu metsade müha, lauludest helagu laas. :,: Muldagi kadudes meile jääb pühaks muistsete isade maa. :,: “
Lauludest helagu laas ja lauludes elagu Laas.
Riina Kindlam, Tallinn