Jaagup arutas seda Krainamaa sõja värki. Krainalased on ju ädas ja otsivad igal poolt abi. Eestlased avitavad kah, aga palju sa pisike jõuad, jääd lõpuks ise kah ädasse. Aga avitama peab, see on selge. Jaagup tahtis teada, kumma pärast mina rohkem muret tunnen, kas Eesti vai Krainamaa pärast. Andis mõtlemise aega ja lubas tuleva nädali tagasi tulla, et siis arutame edesi, ehk kahe peale leiame õige vastuse.
No mis mina vana inime mõistan kosta. Muret tunnen ma mõlema riigi ja rahva pärast, aga kõikse suurem mure on mul ikke Venemaa pärast. Ei-ei, ärgen’d akake kive ega kaikaid otsima ega kumbagi minu pihta loopima. Kuulake ikke ära, mis mõtted mu kupli all liiguvad, ehk ma polegi nii turakas, kui teile paistab.
Vata, kõik muutkui taovad rusikaga vasta lauda ja kuulutavad, et krainalased peavad selle sõja võitma. No sellega ma olen peri. Aga keski pole veel kuskil ära seletand ega märku and, kuda see võit välja näeb, mida nad selle võidu all mõtlevad. Kas seda, et Krainamaa saab Krimmi tagasi ja teised piirid kah vaenlastest puhtaks? See ju kena küll, aga kesse sõja tehtud kahjud üvitab, tapetud soldatite omastele penssi maksab? Süidlane näitab piiri taga oma suurt rusikat, vata et tuleb uuesti kallale.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.