Ning tulutoovad muutused, lisamaksud ei rikasta riigikassat nagu ennustatud. Tuleks ka meelde tuletada, et enne poliitikasse astumist kirjutas Freeland hävitava ja olulise raamatu maailma majanduslikust eliidist, kröösustest, kes on ülirikkad, domineerivad globaalsel turul (Plutocrats: The Rise of the New Global Super-Rich and the Fall of Everyone Else). Freeland on vist unustanud oma põhimõttelise, aatelise kriitika. Peamise maksukoorma peab kandma, nagu alati, keskklass.
Meenus eelarve kohta lugedes kunagi kuuldud-loetud anekdoot, mis metafoorina sobiks uue eelarve kommentaariks. Keskealine ülekaaluline suitsetav suhkruhaige mehike, kes õhtuid veedab diivanil lösakil telekat vaadates, on oma iga-aastasel arstivisiidil. Pärast vererõhu kontrollimist ja selle proove, südame kuulamist, kaalule astumist saab patsient kuulda arsti tuttavat diagnoosi. Kui ta tahab vanaks elada, peab ta alkoholi ja tubaka maha jätma, tervisevõimlemist harrastama ning leidma huviala, hobi, millega ennast aktiivselt lõbustada. Mehike lubab suure suuga seda kõike ja lisab, et kavatseb järgmistel olümpiamängudel maratonijooksus mitte ainult osaleda, aga kulla võita. Sellised on riiklikud eelarved. Nagu tolle tossikese lubadused.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
