Pärast Jeesuse taevaminemist jäid jüngrid üksi Jeruusalemma, ootama tõotatud Trööstija Vaimu saabumist. Nad kogesid mahajäetust, sügavat ebakindlust, taas ka vaimset segadust. See tühjusetunne tuli täita usuga: kõigi nähtamatute asjade tõendusse (Heebrealastele 11:1), kõige loodetava tõelisusse.
„Aga kui Trööstija tuleb, keda mina teile saadan Isalt, tõe Vaim, siis tema juhib teid kogu tõe poole.“ (Johannese 16:13)
„Sest Vaim lohutab meid meie ahastuses, juhib meid tões, aitab meid, kui oleme nõrgad, seisab meie eest palvetajana, viib meid täiuslikkuse poole, teeb meid Jumala vastuvõetavaks,“ kirjutab Püha Basileios Suur [1]oma teoses „De Spiritu Sancto“ (375) , sest Püha Vaim, tõeline Vaim, elustav Vaim, pühitsev Vaim, Vaim, kes juhib kõik olemise juurde ja toob kõik oma loomulikku seisundisse, Vaim, kes annab elu,“ kinnitab seal ta.
See viimane ülestõusmisaja pühapäev meenutab meile vaimset ootust ja enese ettevalmistamist Püha Vaimu vastuvõtmiseks. Palugem, et meie elud kannaksid Vaimu vilju: armastust, rõõmu, rahu, pikameelsust, lahket meelt, headust, ustavust, tasadust, enesevalitsust (vt Galaatlastele 5:22-23).
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
