Subscribe Menu

Kompassi ja kaardiga

Demokraatia teoreetilisi ideaale, võrdsuse põhimõtteid saab kaitsta vaid aktiivse osalusega valimistes. Kes ei hääleta, see ei tohi ka kurta tulemuste üle.

Hääletamine aga nõuab valija teadlikku otsust. Mille üle rahvaesindajad otsustavad, mis on tuleviku suunad, milline programm peegeldab kõige enam üldsuse huve. Võtmesõnaks üldsus.

Tänavused viiakse lõpuni pühapäeval, esmaspäeval aga juba algas elektrooniline valimine. EP-s on 705 kohta, Eestil neist vaid seitse. Saadiku hääl peab olema tugev.

Oleks aga, et valija muretseks vaid selle üle, mis oma riigis toimub. Pole vist Läänes olemas heaoluriiki, mis ei maadleks ülemaailmsete küsimustega. Kliimasoojenemine, sõjad, rändekriis, viiruste levik – need kõik ei tunne rahvuslikke piire. Kuidas saame siis olla globaalsed kodanikud, südame ja mõistusega vabalt suunata toetust organisatsioonidele, mis valitsevad, juhivad enam kui ühe riigi inimeste tegutsemist? ÜRO on hambutu tiiger; teame, kuidas N. Liit valitses kurjusega vallutatud okupeeritud maid.

Euroopa Liit pakub lootust, et suudame kunagi globaalses külas kokku leppida poliitiliselt. Kuid sealgi on lahkhelisid ja bürokraatia on võimas. Eesti kodanikul, vaatamata elukohariigile on õigus osaleda Euroopa Parlamendi (EP) valimistel. Tänavused viiakse lõpuni pühapäeval, esmaspäeval aga juba algas elektrooniline valimine. EP-s on 705 kohta, Eestil neist vaid seitse. Saadiku hääl peab olema tugev.

Become a subscriber to continue reading!

Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.

Starting from $2.30 per week.

Go to Subscription Plans

Read more