Selle kinnistu omandasid esmakordselt Erna ja Viktor Sildva 1969. aastal väikepõllumajanduse tarbeks ning praegu omab ja haldab seda nende lapselaps Tiiu. See oli ideaalne koht nelja põlvkonna koosviibimiseks. Selle päeva ilmaprognoos ennustas 100% äikesetormide võimalust, kuid ilm osutus kogu päeva jooksul ideaalseks. Need, kes omasid rahvarõivaid, kandsid neid, tehes koosviibimisest tõepoolest värvika sündmuse.
Erna sündis Muhus Lalli külas ja põgenes sõjast laastatud Eestist Rootsi, kus kohtus oma tulevase abikaasa Viktoriga. Rootsis leidis ta tööd mustvalgete fotode värvimisel, mis näitas tema kunstilisi andeid. Sellest kujunes ajaviide, mille tulemusena valmis palju oskuslikke kunstiteoseid, luues akvarelle, õlisid ja tikandeid. Ernal on ka luulehuvi ja anne.
1951. aastal immigreerus Erna koos abikaasa Viktoriga Kanadasse, kus nad asusid elama Torontosse ja kasvatasid üles kaks last Harry ja Linda. Varsti pärast seda liitus perega Rootsist Erna isa Mihkel Pruul.
Oma õmblusoskustega valmis Erna käe all palju elegantseid naiste kostüüme, aga ka oma pere igapäevased rõivavajadused olid tema hoole all.
Torontosse osteti viieliikmelisele perele kodu, mis oli lühikese jalutuskäigu kaugusel Peetri kirikust ja Poko poest. Peetri kirikus toimus palju tegevusi ja üritusi ning iganädalased Poko külastused võimaldasid pererahval nautida eesti hõrgutisi ja korraldada majas mõnusaid koosviibimisi. Erna õde Liina Polli oli vilunud õmbleja, kes samuti oli koos abikaasa Karliga Torontosse elama asunud. Erna sõitis sageli metrooga õe juurde tööle, ja oli üks esimesi reisijaid, kes sõitis Bloor St. liinil, kui see 1966. a esmakordselt avati. Oma õmblusoskustega valmis Erna käe all palju elegantseid naiste kostüüme, aga ka oma pere igapäevased rõivavajadused olid tema hoole all.
Erna ja Viktor nautisid elavat seltsielu koos kaaslinlastega, osaledes arvukatel pidustustel ja seltskondlikel üritustel kodus, Eesti Majas ja kõikjal, kus oli kavas lõbus koosviibimine.
Oma raske töö ja kokkuhoidliku elustiiliga õnnestus neil osta Dalrymple’i järve ääres suvila, kus noor pere nautis palju rõõmsaid nädalavahetusi ja suvesid. Mõni aeg hiljem müüdi suvila ja osteti Canal Lake’i kaldal talu. See talumaja oli ligi 200 aastat vana ja nõudis parandustöid. Sõprade ja ,,talgute“ abiga sai vana talumaja peagi uuendatud. Talu oli viljakas väikesemahulise karjakasvatusena ja Erna hooldas suurt juurviljaaeda.
Ta nautis sealset elu täiel rinnal, öeldes sageli, kuidas ta oleks pidanud sinna varem kolima. Kümmekond aastat hiljem kolis ta naabermajja Ehataresse, kus elab tänaseni õnnelikult.
Pensionile jäädes ostsid Erna ja Viktor korteri Põhja-Miami Beachil korteriühistus. Seal oli ka teisi eestlastest sõpru, kes olid hoonesse juba korteri ostnud, nii et see oli mugav ja elav talvine varjupaik.
Pärast Viktori surma 2001. aastal elas Erna oma Toronto majas kuni 2011. aastal Eesti Kodusse kolimiseni. Ta nautis sealset elu täiel rinnal, öeldes sageli, kuidas ta oleks pidanud sinna varem kolima. Kümmekond aastat hiljem kolis ta naabermajja Ehataresse, kus elab tänaseni õnnelikult.
Meie õnnesoovid kallile Memmele nelja põlvkonna poolt!
