Sõja praeguses faasis torkab silma Venemaa võimetus Harkivi suunas edu saavutada. Ukraina olukord on paranemas tänu efektiivsemale sõdurite mobiliseerimisele, rohkema laskemoona saabumisele, lääneriikide tarnitud rakettide kasutamiskeelu leevendamisele ja kindlustuste ehitamisele. Venelaste edu mujal, eriti Donbassis, on strateegiliselt tähtsusetu ja saavutatud tohutu hinna eest. Nüüdseks pole küsimus selles, kas Ukraina suudab võitlust jätkata, vaid selles, kas seda suudab Venemaa.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas hiljuti, et sõjas on surma saanud 31 000 Ukraina sõdurit ja lisaks sellele kümneid tuhandeid tsiviilisikuid. See on Ukrainale suur kaotus. Selle aasta veebruaris hindas Ühendkuningriigi kaitseministeerium aga, et 350 000 Vene sõdurit on saanud surma või vigastada. See kaotus on tohutu. Kahuriliha Venemaal siiski veel jätkub. Olukord on halvem relvastusega.
Kuigi Venemaa kulutab suure osa oma sisemajanduse koguproduktist sõjale, suudab ta oma tankide, soomusmasinate ja suurtükiväe kaotusi korvata ainult ladudest viletsat nõukogudeaegset relvastust võttes ja seda taastades. Need varud on väiksemad kui ukrainlaste võime neid hävitada. Praeguste hõlvamismäärade juures võib arvata, et relvade varud hakkavad järgmisel aastal lõpukorrale jõudma.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.