Ka äsja Leedu rallil juhtunud hullust õnnetusest, mis tabas vähemalt 15 inimest, lugesime-kuulsime uudistest. Kuid meieni ulatuv meedia on teateid surmadest täis ja nii jäävad sageli päris suured õnnetused (sõjad) varju. Seetõttu kasvavad üles uued põlvkonnad, kel on küll mingi abstraktne maailmavalu, kuid kes ei oska tajuda enda lähedal toimunud muresid.
Koolis õpivad meie noored, et Esimene maailmasõda võttis 100 000 sõtta tõmmatud meie kandi inimesest iga kümnenda elu (10 000). See võiks olla meile mingi mõõt, et mõõta ja mõista ka Teise maailmasõja kaotusi. Kuid sellel foonil on ka võimalik paremini ette kujutada parvlaev Estonia hukku Läänemerel, mis võttis elu peaaegu 1000 inimeselt. Kui Esimene maailmasõda jääb juba enam kui saja aasta taha, siis parvlaev Estonia õnnetusest möödus 28. septembril 30 aastat. Vähemalt meie veidi vanem põlvkond mäletab seda uudist oma kogemusest ning nad oskaksid rääkida oma lastele ja lastelastele, kuidas konkreetselt tabas see katastroof nende peret - olid siis uppunud laeval pereliikmed, lähisugulased, hõimlased, tuttavad või kolleegid. Ajalugu on paremini mõistetav konkreetse näite varal.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
