Vata tema oli kah noorest peast kangeste mässu vaimu täis. Mu sõber Kusta, ta isa, oli tema meelest alati see kõikse rumalam inime ilmas. Käis mulle kaebamas, kui tagurlikud mõtted vanal peas liiguvad. Läks mõni aasta mööda ja siis ühel päeval tuli meile ja ütles, et kas tead, onu Karla, vanamees on elust üht-teist õppind, temaga saab juba kõnelda. Ma pidasin peenikest naeru ega akand talle seletama, et Kusta on sama juurikas, kes ta kogu aeg on old, poisil endal on silmad lahti läind.
Vaadake, noored sõbrad, te ütlete seal raadius nii kenaste, et ma olla elu näind mees. Olen jah, aga vot elu mind näind ei ole. Kui ta oleks näind, oleks ehk ivake parem ja talutavam. Mis mul muud teha on, kui istuda ilusa ilmaga palkuni pääl ja elu vahtida. Aga teie, poisid, olete mõlemat tagumist jalga pidi elu sehes ja sellel elul on irmus kiire. Kihutate kogu aeg kaas põhjas ja sada peal, teil pole aega elu kaedagi. Ei märka enne, kui olete esimest otsa pidi kraavis ja mina olen karguga teist mööda koperdand.
Pime kana leidis tera jah. Aga oleks teil old aega kaeda ja olukorda analüisida, oleksite märgand, et teri oli õuemuru peal terve unnik ja ühtegi pole enam järel. Ja ussaias polegi rohkem sulelisi kui seesama pime kana. Ju ta vist siis ikke ühest silmast natuke nägi.
Teate, poisid, ega ma teiega tüli ei nori, ma lihtsalt tuletan ühte-teist meelde, mida jooksu pealt ei näe. Ja poisid olete te ainult minusugusele, ega te tegelikult kumpki enam siakarja ei kõlba. Kui vallavanemaks kanditeerite, on minu ääl teil karanteeritud. Aga ma kordan ühte asja, mida ma olen vist enne kah üteld. Nimelt, et kui keski kuulutab, et noorte peralt on tulevik, siis see ei ole peris kindel. Aga et minusuguste peralt on minevik, see on küll kindel. Kui tahate tulevikku jõuda ja sellele oma näo pähe maalida, siis ei tee kurja, kui aeg-ajalt üle õla minevikku kaete, sest seal on tuleviku vundament ja aidaukse võti.
Jõudu tööle, noored sõbrad!
Kargu Karla
