Alljärgnevalt mõned mõtted ja tähelepanekud allakirjutanult, kel oli meeldiv võimalus tänase juubilari sajast aastast viiskümmend veeta temaga tihedas kokkupuutes ja kohati intiimses koostöös. Üritan võimalikult lühidalt ja konspektiivselt vaadelda lahkunud muusiku kuut eri palet, mis üksteisest läbi põimituna moodustavad iseloomustava terviku.
Inimene. Tundub õige alustada sellest, sest see element mõjustab oluliselt kõiki teisi järgnevaid. Inimene nimega Lembit Avesson võis pealiskaudsele vaatlejale kergesti jätta väära ja petliku mulje. Tagasihoidlikus ja tõsises endassetõmbunud mehes, kes seltskonda vältis, oli raske ära tunda harukordselt intelligentset ja erudeeritud inimest. Kes tõstatas teda huvitava teema, võis leida särava ja vaimuka vestluskaaslase. Temaga lähemalt suheldes ilmnes, et ta oli hästi kursis kõigi oluliste päevaküsimustega ja tal oli kõige kohta oma arvamus, mida ta aga ei kippunud avaldama. Teatud intellektuaalne üleolek, mis mõnikord tunda andis, ei olnud arrogantsus, pigem enesekaitse. Ta olemuses ei puudunud ka peen huumorimeel, kuid nali pidi olema esmaklassiline nagu kõik tema huviorbiidis.
