Raamatu kirjutamine oli kantud murest, et õigusliku järjepidevuse alusel taastatud Eesti Vabariik suhtub leigelt oma territoriaalsesse terviklikkusesse. Millegipärast ollakse arvamusel, et need kaks suure juriidilise kaaluga sõna on vaid väike õhulainetus, millele pole vaja tähelepanu pöörata; piisab, kui see tulevastele põlvedele on sisse raiutud 1994. a põhiseaduse paragrahvi 122. Neile, kes asjaga vähem kursis, teadmiseks, et Eesti Vabariigi praegu kehtiv idapiir kattub de iure Tartu rahulepingus määratletud piiriga, kuid de facto on ajutise kontrolljoone taga asuvad ulatuslikud maa- ja veealad juba kolm inimpõlve Petseri rajoonina Venemaa Föderatsiooni poolt okupeeritud ja annekteeritud. Ajaloolisest Petseri maakonnast on vaid neljandik Võru maakonna Setomaa vallana Eesti koosseisus.
Setode hümni sõnul oli „katõ ilma veere pääl“ Petseri maakond, mille suurim pikkus lõunast põhja on 65 ja idast läände 40 km ning seitsme maanteekodara rummus maakonnalinn ise.
Petserit ümbritsenud kunagised 11 valda – Järvesuu, Kalda, Linnuse, Lõuna, Meremäe, Mäe, Petseri, Roodva, Saatse, Senno ja Vilo koos setode ajalooliste asustusühikute, sageli mitme erineva nimekujuga 12 nulgaga ehk piirkondliku külakonnaga on koos 632 külaga maakonna halduse ja geograafia alustalad. Selle 1777,3 ruutkilomeetri suuruse tervisliku kliimaga looduslikult maaliliste mägede ja ürgorgude, soode ning liivikute, metsade ja niitude, jõgede ja järvede ning saartega segarahvastikuga maakonna ajaloo kunagisel kajastamisel oli ja on nüüd oma osa ka elulugudel.
Setode hümni sõnul oli „katõ ilma veere pääl“ Petseri maakond, mille suurim pikkus lõunast põhja on 65 ja idast läände 40 km ning seitsme maanteekodara rummus maakonnalinn ise.
Nagu märgib poliitikateadlane Toomas Varrak, sai selline olukord tekkida sellest „…et Eesti seniste valitsuste lühinägelik ja äraandlik poliitika Venemaa suunal teenis pigem Venemaa „jaga ja valitse“ poliitikat kui Eesti riigi ja tema kodanike esmaseid eksistentsiaalseid huve. Selle põhjuseks polnud asjakohaste vastuväidete puudumine, vaid soovimatus või oskamatus neid kasutada. Leidis aset põhjendamatu moraalne alistumine Venemaa väljamõeldud ajaloolistele ning õiguslikele argumentidele. Oma poliitika õigustamisel on aga Venemaal sajanditepikkused ajaloolised kogemused. Tänane sõda Ukrainas on sellele pakkunud ohtrat kinnitust.“
See, millest tunneb puudust iga kontrolljoonetaguse Petserimaaga seotud meie kodanik, on see, et nad jäid ilma Eesti riigi kaitsest oma maa ja kinnisvara omandiõigusele, sugulaste külastamisele, liikumisvabadusele, haudade hooldamisele jms. Eestis pole kontrolljoonetaguste probleemide menetlemisega tegelevaid ametiasutusi.
Eesmärk on näidata, et meil pole Eesti elu oluliselt rikastanud Petserimaaga seotud tipptegijate taustal moraalset õigust unustada ja saatuse hoolde jätta nende maakonnakaaslasi, nende vara ja kodusid.
Õnneks on meie Eesti karistusseadustikus karm paragrahv 232, mis kaitseb riigi territoriaalset terviklikkust, aga see seadusepügal pole hakanud ühegi uue (2005) ja veel uuema (2014) Eesti-Vene piirilepingut ette valmistanud ametniku või riigikogulase hõlma.
Korrates raamatu saatesõnas öeldut, märgime: „Siin on tegemist maakondliku elulooraamatuga, mis haarab Petserimaa tsaari- ja eesti-, aga pisut ka kaasaegset tegelaskonda, kes seotud meie hariduse, kirjanduse, kultuuri, kunsti, looduse, muusika, näitekunsti, poliitika, rahvaluule, spordi, sõjaasjanduse, teaduse, usuelu, vabadusvõitluse jm eluvaldkondadega. Tegu on „tähtede paraadiga“, mis teeks au igale Eesti maakonnale. Eesmärk on näidata, et meil pole Eesti elu oluliselt rikastanud Petserimaaga seotud tipptegijate taustal moraalset õigust unustada ja saatuse hoolde jätta nende maakonnakaaslasi, nende vara ja kodusid. On vaja teha kõik, et Eesti-Vene suhete aluste lepingu (12.01.1990), EV Ülemnõukogu riigipiiri otsuste (12.09.1991), Eesti Vabariigi põhiseaduse, Tartu rahulepingu, rahvusvahelise õiguse ja demokraatliku maailma toetusel Eesti Vabariigi territoriaalne terviklikkus saaks taastatud.“
Petseri oli enne ja pärast viimast suurt sõda Lõuna-Eesti ekskursioonimarsruutide hinnatud koostisosa, mille kohta ütleb kõnealune raamat: „Okupatsioonieelse Kagu-Eesti pealinna, keskaegse kloostriga Euroopa turismimagneti, Eesti enamusega heakorrastatud ja haljastatud Petseri linnamaastik oli kirev. Sealt ei puudunud ajalehed ja trükikojad, kino, kirikud, muuseum, staadion, teatrisaaliga Kaitseliidu maja, tenniseväljakud, ujula, võimla ja kauba-, seltsi- ning võõrastemajad, samuti apteegid, raviasutused, restoranid ja lugematul arvul ärisid ning teenuseid pakkunud käsitöökodasid ja linn oma turu- ning laadapäevade, taksode ja voorimeestega.“
Petserimaa sõber Aldo Kals
