Taas on pukis liberaalide erakond uue, paljudele lootustandva peaministri Mark Carneyga. Ottawasse tagasi on saanud aga peamiselt samad parlamendiliikmed, kes olid viimases kolmes valitsuses. Ja nagu üleriiklikud tulemused kinnitasid, Ontariost läände liikudes ei ole liberaalidele pea üldsegi toetust. Riik on pooleks.
Poliitikutele meeldivad valimised. Saavad lubada taevast ja maad. Ja mitte lubadusi läbi viia. Kui liberaalid valiti 1993.a., sai Jean Chrétien enamusvalitsuse, kuna lubas vihatud GST riigilõivu tühistada. Valitsema jõudes aga see lubadus kuidagi ununes. HST näol on see kõrge maks ikka olemas pea iga teenusele-ostule otsa. Just nagu Justin Trudeau lubas proportsionaalseid valimisi, parlamendimandaat kattuks valijate toetusega.
Kuna NDP toetajad kartsid konservatiive, toetasid vasaktsentriste. NDP kogus vaid 6% häältest, Bloq Québécois samuti. Kuid esimesed said vaid 7 kohta, teised 23.
Sel aastal saavutasid konservatiivid 41,4% häältest, rohkem, kui viimane Stephen Harperi enamusvalitsus sai. Liberaalid said vaid kaks protsenti rohkem hääli, peaaegu enamuse. Kuna NDP toetajad kartsid konservatiive, toetasid vasaktsentriste. NDP kogus vaid 6% häältest, Bloq Québécois samuti. Kuid esimesed said vaid 7 kohta, teised 23. Midagi on viltu.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
