Olin eestikeelse Piibliga nappi tutvust teinud, noorele inimesele pole see ju esimene valik lugemismaterjali otsides. Pärast aga inglise keeles professori nõuet täites liikus huvi muidugi emakeelse tõlke poole. Huvitav on siinjuures mainida, et Vana Testament kirjutati heebrea keeles, Uus Testament aga kreeka. Esimene eestikeelne piiblitõlge (Uus Testament) ilmus 1686. aastal. Vana Testament on Goeringi järgi esimene inimsoo poolt kirja pandud konkreetne ajalugu. Uus Testament, ka ajaloole ehitatud on aga kristluse õpetusraamat, moraalne ja eetiline koodeks. Vanas Testamendis on palju kurjust ja sõda, kuid elu oli siis selline, on praegugi. Uues Testamendis leiduvad õpetussõnad on tänapäeval olulised, vajavad kuulmist.
Lisaks siia ka Kanada kuulsaima kirjandusteadlase, Toronto Ülikooli professori Northrop Frye arvamuse. Frye pidas CBC raadios Massey Lectures sarjas 1962. aastal kuus saadet, mis on kaante vahel olemas kui The Educated Imagination. Frye rõhutab, et Piiblit tuleks käsitada kui esimest olulist ilukirjanduslikku teost ajaloos, ilma mille tundmata ei ole võimalik hiljem ilmunud kirjutistest aru saada. Miks muidu tsiteerime seda nii tihti, võtame kui vankumata tõena nii mõndagi, mis seal leidub.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
