Valitsuse otsus läheb maksma $2 miljardit ning on osa varem antud lubadusest kulutada $9 miljardit, et kooskõlastada Vahtralehemaa kaitseväekulutused NATO nõuetega. Mis on 2% riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). See protsent võib lähitulevikus tõusta; mitmed Euroopa riigid, kaasa arvatud Eesti panustavad rohkemgi.
Kanada kaitseväed on kaua kiratsenud. Häbiplekk riigis, mis Teise maailmasõja ajal ehitas toona maailma suuruselt neljanda mereväe ja saatis Euroopas vallalastud rindele rohkesti sõdureid. Hetkeseisus vajavad kaitseväed hädasti moodsaid relvi ning ridades on puudu peaaegu 13 000 sõdurit ja tehnikut/spetsialisti.
Palkade ja hüviste tõus on suur. Reamehed ja ajateenijad, kes pole ohvitserid saavad 20% praegusele kompensatsioonile juurde. Seda kuna 1998. aastast saadik pole see olnud kooskõlas inflatsiooni, elukallidusega. Pagunikandjad kuni kolonelleitnandi aukraadini saavad 13% juurde, kõrgemate õlakutega, kes on staabis, juhtkonnas, kindraliteni välja, kes on harva rindel saavad 8% palgatõusu.
Võõrsil teenivad – nagu Lätis hetkel seal NATO kaitsevägesid juhtivas Kanada kontingendis – saavad boonuseid lisaks. Ka need, kes Kanadas suunatakse baasist, sõjaväelinnakust mujale, nagu Arktikasse või looduskatastroofide järgselt kohale abimeeskondi mehitama, saavad lisapalka.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
