ja juba neli aastat tagasi surnud advokaat Sergei Magnitski üle, kui nädal hiljem lahvatas uus skandaal. (Olgu siinkohal meenutatud, et Magnitski juhtum tõusis esile, kui ta 2009. a ravi saamata Moskvas eeluurimisvangistuses suri).
18. juulil mõistis Kirovi linna rajoonikohus Moskva linnapeaks kandideerida kavatsenud mõjuka opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi nn Kirovlesi kohtuasjas süüdi, määras talle 5-aastase vangistuse ning ta võeti kohtusaalis vahi alla. Kuid milline üllatus – juba järgmisel päeval vabastati Navalnõi Kirovi oblasti kohtu korraldusel vanglast kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja edasikaebamise tulemuste selgumiseni. Moskva politsei otsustas samuti vabaks lasta kõik meeleavaldajad, kes Aleksei Navalnõi süüdimõistmise vastu protesteerisid. Navalnõid ja ärimees Pjotr Ofitserovit süüdistati 16 miljoni rubla väärtuses metsamaterjali varastamises puidufirmast Kirovles.
Kohtuotsus põhjustas suurt meelepaha Venemaal ja lääneriikides. Navalnõile määratud karistust kritiseerisid nii USA, Euroopa Liit kui ka inimõiguslased, kuid mitte ainult nemad. Uuringuagentuuri Levada äsjastel andmetel arvab 57% moskvalastest ja 44% kõigist venelastest, et Navalnõile esitatud süüdistused on fabritseeritud. N. Liidu esimese ja viimase presidendi Mihhail Gorbatshovi sõnul näitas Navalnõi üle peetud kohtuprotsess, et Venemaal pole iseseisvat ja erapooletut kohtusüsteemi.
Ka Navalnõi ise ütles, et kohtuprotsess algatati tema eemaldamiseks poliitiliselt areenilt, sest 5-aastane vanglakaristus ei võimaldaks tal kandideerida k. a. 8. septembril toimuvatel Moskva linnapea valimistel ega ka 2018. a presidendivalimistel. Valitsev ladvik näeb Navalnõis ilmselt ohtlikku vastast, sest ta on suutnud mobiliseerida üsnagi suure toetajaskonna, käivitanud poliitlise debati ja omandanud opositsioonijuhi rolli.
Postimehe välisuudiste toimetaja Liisa Tagel kirjutab, et Venemaal arenevad sündmused meeletu kiirusega ning tundub, et sealse õigussüsteemi puhul ei saa keegi kindel olla, mis ootab järgmise kurvi taga – uus süüdimõistev otsus, vabadus või vene muinasjutust tuntud kanajalgadel majake. Läbiotsimised, vahistamised, süüdistused ja kohtufarssideks muudetud protsessid on Venemaal tavalised (PM, 20.07.).
Rahvusvahelises meedias arvatakse, et kõnealune juhtum on vesi Navalnõi veskile ja teeb temast moskvalaste jaoks senisest atraktiivsema linnapeakandidaadi. Ehkki hiljutiste küsitluste põhjal on tema toetusprotsent kõigest 8, võivad paljud valijad nüüd meelt muuta ja hääletada tema poolt. Navalnõi on eriti populaarne noorema keskklassi seas. Kui ta koos abikaasa Juliaga saabus laupäeval Kirovist Moskvasse, võtsid poolehoidjad ta vastu kangelasena. Postimehe 19. juuli juhtkirjas nenditakse, et korruptsioonivastase aktivisti ja opositsiooni silmapaistvaima tegelase Aleksei Navalnõi süüdimõistmine ilmselgelt poliitiliselt kallutatud kohtuprotsessil Kirovis tähendab, et Vene ärksam keskklass ja aktiivsem kodanikuühiskond seisab teelahkmel. “Neil on valida: leppida toimuvaga, loobuda ambitsioonidest saavutada Venemaal demokraatlikke muutusi või koonduda ning tegutseda senisest märksa tõhusamalt. Kremli kriitikuil tuleb esitada iseendile hamletlik küsimus «olla või mitte olla»,” öeldakse juhtkirjas.
Euroopa Välissuhete Nõukogu programmidirektor Kadri Liik seostab Navalnõi vabastamist Moskva linnapea valimistega. Liigi sõnul on Navalnõi ümber nii palju kirgi, et tema valimiskampaania võib tänu kohtusaagale tuure koguda ja jõuda ettenägematutesse kõrgustesse.
Samas nenditakse, et Venemaal teenib kohus võimu, ja teeb poliitilistel protsessidel niisuguseid otsuseid nagu Kremlis vaja.
Postimehel on andmeid, et praegu on käsil teisigi poliitilise maiguga protsesse ja uurimisi. Samasugune saatus võib oodata ka teist opositsionääri – Sergei Udaltsovi. Ja naftaoligarh Mihhail Hodorkovski on istunud juba 10 aastat vangis. Punkansambli Pussy Riot tüdrukud saadeti vangi ebatsensuurse laulmise eest kirikus, mis on küll moraalselt taunitav tegu, kuid mitte vanglakaristust vääriv.
Ajalehe The Globe and Mail kolumnist Rachel Denber kirjutab, et Navalnõi süüdimõistmine on järjekordne näide Vene võimude meetoditest sulgeda oma kriitikute suu, et seeläbi nõrgendada opositsiooni. Või tundus neile, et märtri oreooliga Navalnõi trellide taga on neile ohtlikum kui vaba mees Navalnõi?
Venemaal on praegu omapärane olukord. Venelastele on võimaldatud juurdepääs lääne kultuuri ja kaupade juurde (juhul, kui nad saavad seda endale lubada), aga tõelisi poliitilisi vabadusi neil pole. Vahel näib, et Kremli ladvik tunneb end ebakindlalt ja püüab juba eos hävitada iga opositsioonilise idee. Siin näibki kõige tõhusamaks vahendiks olevat poliitiliste vastaste sildistamine kurjategijateks kohtufarssidel. Need meenutavad kommunistliku N. Liidu aega.
Elle Puusaag
