Teine laensõna, millega peaks arvestama, on pluralism. Mis tähendab arvamuste ja vaadete paljusust. See on demokraatliku riigi nurgakivi. Ei valitse ainult valitsus – see on ainult osa demokraatiast. Mängus peavad olema juriidiliselt tunnustatud erakonnad ja sotsiaalsed ühendused, vaba ajakirjandus, ühismeedia kõikvõimalikud vormid. Lisaks kõikidega arvestav praktiline ja funktsioneeriv jurisprudents. Seadused, mis kehtivad kõigi kohta. Isiklik sõnavabadus on vaba tegevuse, otsuse langetamise aluseks.
Demokraatlik süsteem on teooria järgi ühiskonnakorralduse ideaal või piltlikult standard ehk võitluslipp. Et seda on suudetud mustas mängus, mille nimi on poliitika, suunata erahuvide – loe poliitikute ja nende, kes neid rahastavad – kasuks, pole ime. Kuna juba kaua pole paljudes Lääne riikides valitsenud puhas enamusdemokraatia. Ega konsensus. Kanada on ehk kõige kurvemaks näiteks. Ning selles on süüdi just süsteem, mis on Vahtralehemaal lubanud selliseid valitsusi, mida ei saa sugugi pidada demokraatlikuks, tegutsemas üldsuse huvides.
Ei usu? Soovitada tuleks siis uue, äärmiselt olulise raamatuga tutvumist. Andrew Coyne’i nimi peaks olema lugejatele tuttav. Kanada ajakirjanduse helgemaid päid on Globe & Maili kolumnist ja CBC The National uudistesaate poliitilis-arutluspaneelis alaline osaleja.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
