Ei saa ütelda, et USAs, maal, millel ehk enam kui kusagil mujal usutakse ekraanilt nähtut-kuuldut, saab üldsus sellest nüansist aru. Alul oli televiisor riistapuu, millega pakuti rahvale leiba ja tsirkust, nüüd on selleks moblakuvar. Kuid telekal on ikka oma roll ühiskondlikus kriitikas. On siiski kombekuse piire, mida isegi kõige populaarsem saatejuht ei julge ületada.
Ent telekoomik Jimmy Kimmel, kes julges sugereerida oma monoloogis, et paremäärmusliku suunamudija Charlie Kirki atentaat oli seotud MAGA liikumise huvidega ületas selle, tulemuseks, et president Donald Trumpi mõju viis ta saatejuhitöö katkestamiseni. Selge tsensuur võimu nimel. Kimmel, kes ei tunne nagu ta ametivennnadki satiiriku peensusi, vabandas teisipäeva õhtul, olles taas televaatajate ees, kuna avalik surve nõudis sõnavabaduse nimel ta kõrvaldamise lõpetamist.
Kahjuks elame ajastul, mida iseloomustab just polaarsus. Kes meist ei oleks tuttav lausega, ekslikult omistatud Voltaire’ile, et ma ehk ei nõustu sellega, mida sa lausud, aga olen nõus surmani kaitsma sinu õigust oma arvamust esitada. Selle põhimõtte esitas hoopis inglise kirjanik Evelyn Beatrice Hall raamatus „Voltaire’i sõbrad“, mis ilmus 1906. aastal.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
