Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Tallinna Tehnikakõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Eesti Lennuakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut ja Kõrgem Usuteaduslik Seminar on kvaliteetset haridust pakkuvad rakenduskõrgkoolid, mida seovad märkimisväärsed tulevikku vaatavad eesmärgid.
Eesti kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine toimub „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine (KVARA)“ programmi raames ning on osa tegevustest, mida toetab Euroopa Liit. Neid olulisi eesmärke silmas pidades ja tutvustamaks Eesti rakenduskõrgkoolide koostöö potentsiaali Kanadas toimuski oktoobri alguses Eesti rakenduskõrgkoolide rektorite visiit Torontosse ja Ottawasse.
Esmaspäeva, 6. oktoobri pärastlõunal toimus Eesti Suursaatkonnas Ottawas delegatsiooni liikmete kohtumine Kanada kolleegide ja kohaliku diasporaa esindajatega. Sündmusest võtsid osa delegatsiooni liikmed Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Andrus Pedai (Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor), Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Martti Kiisa (Tallinna Tehnikakõrgkool), Kuno Tammearu (Sisekaitseakadeemia), Einike Pilli (Kõrgem Usuteaduslik Seminar), Laur Lilleoja (Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar), Ove Sander (EELK Usuteaduse Instituut), Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus, Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe, Haridus- ja Noorteameti programmijuht Marietta Heinsaar ja Study in Estonia programmi nõunik Kalmar Kurs.
Photo gallery
Fotod: ©Ülle Baum + Peeter Põldre
Suursaadik Margus Rava tervitas kõiki koosolijaid ja tutvustas suursaatkonna tegevust. Küsimustele vastas ka Eesti suursaatkonna nõunik Tiina Tarkus. Kohtumisel arutleti Eesti kõrghariduse hetkeseisu ja koostöö võimaluste üle Kanada kõrgkoolidega.
Ulla Preeden (Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja EURASHE (the European Association for Applied Sciences in Higher Education) asepresident esines põhjaliku ettekandega Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumisest ja selle eesmärkidest suurepäraste illustreerivate slaidide taustal.
Järgnesid tutvustavad sõnavõtud kõigilt delegatsiooni liikmetelt. Pärast ametlikku osa toimus sõbralike ja huvitavate vestlustega seltskondlik koosviibimine. Dr. Anna K. Piotrowska (Senior Policy Advisor, Education Relations & Scholarships Pan-Geographic Policy Bureau) ütles Kanada välisministeeriumi esindajana Eesti suursaatkonnas toimunud ürituse kohta allakirjutanule: ,,It was a very interesting meeting, it was interesting to learn about the Estonian education system and especially the diversity of the post-secondary sector. There are so many different universities, applied sciences universities, theological academies, health science academies. It was really an eyeopener. A small country, yet a mighty, mighty education sector. Was also interesting to meet colleagues from the Ministry and from the various organizations of the represented sector. It was a very informative session and we are hoping to build on various encounters.“
,,Study in Estonia“ programmi nõunik Kalmar Kurs võttis kokku Kanada visiidi tähtsuse: ,,Minu jaoks on rakenduskõrgkoolide rektorite visiit väga hea võimalus luua uusi kahepoolseid kontakte, näiteks Global Affairs Canada’ga ning kohtuda ja tutvustada Eesti kõrghariduse rahvusvahelist taset ja õppimisvõimalusi ka kohalikele eestlastele.“
7. oktoobril külastasid delegatsiooni liikmed Ottawas rahvusvaheliselt tunnustatud Algonquin College’it. Sihtasutus Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse liige Piret Reinus jagas oma muljeid sellest visiidist: ,,Kolledži külastusel jäi enim silma, kui hästi on haridus, oskused ja töömaailm omavahel põimunud. Väga selgelt väärtustatakse inimkeskset lähenemist ja hoolivust, mida oli tunda nii koolis ringkäiku tehes kui ettekannet kuulates.
Õppetöö on tihedalt seotud rakenduslike uuringute ja koostööga töömaailma esindajatega, kus praktilised ülesanded toetavad õppijate tegelikke oskusi ja valmisolekut tööturuks.
Kuigi tegemist on Eesti rakenduskõrgkoolide mõistes väga suure kooliga – umbes 33 000 õppurit võrreldes meie keskmise 500–3000 tudengiga – oli selgelt tunda, et me jagame sama haridusruumi ja väärtusi.“
Ülle Baum, Ottawa
*
Tutvumine Eesti rakenduskõrgkoolidega Tartu College’is
Meil on Tartu College, aga neil Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Kõrgem Kunstikool Pallas. Eesti Lennuakadeemia on ka Tartumaal. Ning Eesti Haridus- ja Teadusministeerium asub Taaralinnas. Just nende ja enamategi haridusasutuste esindajad kohtusid mitmekümnepealise kohaliku publikuga 8. oktoobri õhtul Tartus College’is, mis tõsi küll, ei ole rakenduskõrgkool, vaatamata nimele.
12-liikmeline delegatsioon oli jõudnud Torontosse riigi pealinna ja kuulsaima joa kaudu.
Sissejuhatavad sõnad Tartu College’is ütles Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainori rektor Andrus Pedai. Ta tänas seni kogetu eest, kaasa arvatud Ottawa Eesti kogukonnaga jagatud lõikustänupüha pidulik lõunasöök ja eesti giidi saatel uudistatud Niagara piirkonnaga tutvumine, kus eestlaste panust mainiti igal sammul.
Suurele ekraanile oli kuvatud kaart, millel kaheksa suuremat ja väiksemat täppi, märkimaks ära, kus Eestis asuvad rakenduskõrgkoolid (universities of applied science / arts, siin ka colleges, academies, institutes).
Üks internetipeatus, kus saab rakenduskõrgkoolide ja nende erialadega koheselt ja ühiselt tutvust teha on rakenduskorgharidus.ee . „Kõik algab oskustest. Haridus koos ametiga. Tutvu erialadega!“ NB – antud võrgulehelt puuduvad usuteaduse instituudid ja seminarid.
Natuke teistmoodi kinnitust said nad Humber Polytechnic’is, kus keskendutakse bakalaureusetasemele, ent nagu Eestiski, on kohustuslik osa praktikal, kus peab saama töökogemust kõrghariduse omandamisega samaaegselt.
Rakendus + kõrgharidus
Rakenduskõrgkoolid pakuvad rakendust, suunaga kindlale erialale. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektori ametit enam kui üheksa aastat pidanud Ulla Preeden rõhutas, et ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid ei ole konkurendid, vaid võrdväärsed partnerid. Ta on ise Tartu Ülikooli vilistlane. Ja EURASHE (European Association for the Applied Sciences in Education) asepresident.
Ta oli täheldanud, et siinsed college’id ja instituudid tunduvad rohkem nagu ülikoolide väike veli, kes ka vähem rahastatud. Natuke teistmoodi kinnitust said nad Humber Polytechnic’is, kus keskendutakse bakalaureusetasemele, ent nagu Eestiski, on kohustuslik osa praktikal, kus peab saama töökogemust kõrghariduse omandamisega samaaegselt.
Rektor on uhke, et tema kool annab inimesi töömaailma. Bakalaureuse-, aga ka magistrikraadiga. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on nüüd lisaks ka rahvusvaheline õppekava inglise keeles ehk rahvusvaheline seltskond, mis on uus kohanemine nende jaoks. Talle tundus, et siin on iga provints omamoodi süsteemiga; Eesti peab aga arvestama Euroopa kõrgharidusruumiga, mis on väga reguleeritud.
Elame väärtuste kokkupõrkepiiril
Eesti Sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu sõnavõtu pealkirjaks oli „Julgeolek ja turvalisus algab teadmistest“. Sisekaitseakadeemia juhtlause on „Targa turvalisuse arengupartner“. Rektor loetles Eesti julgeolekuriske ja ohtusid, millele järgnesid meetmed sisejulgeoleku tugevdamiseks ning kuidas rakenduskõrghariduse roll Siseakadeemias sellega ühtib ehk nende panus.
Rektor Tammearu eriala on elanikkonna kaitse ning ta rõhutas, et „tark ja ettevalmistatud inimene ei karda, ta tegutseb“. Meil on vaja sidusat ühiskonda, mille osaks on Ukraina kogemuse siire Eestisse. Paraku tähendab see teisisõnu, kuidas valmistuda sõjaks.
Eesti kõrgharidus – rahvuslik ja rahvusvaheline
Sellist pealkirja kandis ettekanne, mida esitas „Study in Estonia“ programmi nõunik Kalmar Kurs Haridus- ja Noorteametist. Paljudele saalis oli ta tuttav läinud suve ESTO 2025 kommunikatsioonijuhi ametist, mille töö osana ta külastas tänavu kevadel ka Torontot. (EE artiklid s.a. märtsis ja mais).
Näiteid Eesti kõrghariduse rahvuslikkusest, rahvusvahelisusest, aga ka kvaliteedist oli tal varnast võtta: maailma kuues taimebotaanik professor Ülo Niinemets, AK uudistesaates suvel esinenud Liam Ivanko Kivirist, kes tuli USAst Eestisse õppima, jäi pidama ning ta vanemad kolisid ka järele: „Väliseestlaste huvi Eesti ülikoolide vastu on kasvutrendis“ (err.ee/1609775796/valiseestlaste-huvi-eesti-ulikoolide-vastu-on-kasvutrendis) ning Cedric (Leitham) Moore, „Eesti mees Montréalist õpib meie rahvuslikku ehituskunsti“ Postimehes 29.05.2025.
Välistudengeid on Eestis ligi 4000 ehk ca 9% üliõpilastest (NB, kõigist, mitte vaid rakenduskõrgkoolidest). Kõige rohkem on neid Soomest, Ukrainast ja Indiast. 2024./25. õppeaastal tuli Eestisse 1251 uut välistudengit ning 72 Eesti passiga uut üliõpilast (varasem haridustase lõpetatud mujal). Need on näited ,,piirideülesest“ Eestist, mis toob riigile ka palju maksutulu, just välistudengite ja Erasmus+ programmide kaudu.
Ettekannete järgselt tutvustasid end kõik delegatsiooni liikmed ja kõik panustasid publiku küsimustele vastamisse.
Rakenduskõrgkoolide õpilasi on teatud õppeasutustes mõnisada ja suuremates ligi 3000. Konkurss populaarsetele erialadele oli viimati keskmiselt 8 inimest kohale ja kõige kibedamalt 18 inimest kohale.
Eestikeelne kõrgharidus on tasuta
Kas võiks olla suuremat keeleõppimise initsiatiivi? Varem mainitud Liam Kivirist õppis alustuseks eesti keele selgeks (tasulises õppes Eestis), et siis jätkata tasuta kõrghariduse omandamist täisajalises õppes eesti keeles; see ei olene sinu kodakondsusest.
Kuulajaskonnas avaldati imestust ja imetlust, et miljonisuurusel rahval on nii uskumatult palju kõrgkoole. Ulla Preeden täpsustas, et Eestis õpib 18 kõrgkoolis, k.a. kuues ülikoolis (+ üks eraülikool) 45 000 üliõpilast. Rakenduskõrgkoolide õpilasi on teatud õppeasutustes mõnisada ja suuremates ligi 3000. Konkurss populaarsetele erialadele oli viimati keskmiselt 8 inimest kohale ja kõige kibedamalt 18 inimest kohale.
Arvestatakse ka asjaolu, et kolme aasta pärast peavad nad vastu võtma 1000 üliõpilast Eestist rohkem kui tänavu. Ka teise ringi õppijaid ja elukestva õppe näiteid on ohtralt. Statistika peegeldab, et 20% üliõpilastest tuli teist korda kõrgkooli. Kui õppeaja vahe on olnud 10 aastat või enam, siis on õpe taas kord TASUTA.
Rakenduskõrgkoolist on võimalik edasi astuda ülikooli magistriõppesse või jätkata rakenduslikus magistriõppes ja saavutada ,,praktiline magistrikraad“, näiteks medõena kas kliinilise, vaimse õe või erakorralise meditsiini (EMO, emergency) õena.
Viimasena küsiti, kas rakenduskõrgkoolides õppijad ja õppejõud kogunevad ka Metsaülikooli laadsetele üritustele, nagu seda teevad näiteks semiootikud ja Viljandi kultuuriKOLLEDŽi üliõpilased. Kuigi päris taolist ,,lõkke- ja (suitsu)saunaformaati“ kellelegi ei meenunud, tärkas sealtsamast seemnest kaitseväe teenistuse teema.
Kas väliseesti noormees, kes soovib Eestisse kõrgkooli õppima minna, peab arvestama, et tal seisab ees ka kohustuslik kaitseväeteenistus? Kohustust ei ole, kuid kogu delegatsioon, nagu üks ajateenija, julgustas seda võimalust kasutama nii keeleõppeks, teadmiste saamiseks kui tutvuste tegemiseks.
Palun jagage Eestis õppimise teavet oma lähedaste noorte ja kaaskondlastega studyinestonia.ee
Tulevikku kujundades, RAKENDUSlikku haridust väärtustades: (rkrn.ee)
Riina Kindlam, Toronto
