Kool on olnud lasteaiale helde: klassiruumide valik (k.a. muusikaklass), suur lavaga võimla / aula, õues veel mänguväljak ja jooksualad, ning kõik meie päralt igal teisel laupäevahommikul – laste silmist vaadatuna ideaalne! Ega õpetajadki kurta saa, ainult et üür olla üüratu. Õnneks on lasteaial head toetajad, kes mõistavad vundamendi tähtsust laste sirgumisel meie ühisperre: Eesti Sihtkapital Kanadas, Toronto Eesti Selts ja Northern Birch ühispank. Olgu nemad kohe suures tänutundes ära märgitud.
Ettevalmistamine lõpupeoks algas sügisel. Pidevalt ju üks suur õppimine ja arenemine, iseenda ja üksteise tundma õppimine, laulude pähe õppimine, kogemine, keksimine ja keeleväänamine. Oi, kui palju uusi sõnu! Sõnad on vahvad, aga laused on vahvamad veel. Laused on nagu lindid, mida tõmbame sõpradele ümber ja saame lähedasemaks. Need on ühtlasi ohjad, mis on lastevanemate ja teiste pereliikmete käes, kes eesti keelt valdavad. Nendeta on lasteaias kaks tundi kaks korda kuus raske midagi märkimisväärset juurde õppida. Mulle kui esmakordsele lasteaia õpetajale jäävad kõige enam meelde ja hinge laste suured silmad, palumas: „Räägi minuga veel, kuni aru saan!“ Ega kaua ei kulu, nad on teravad pliiatsid. Palun toetage nende õpihimu kodus!
Kasta-kasta väikseid taimi
Lasteaias on hea vaim ja vaimsus. Igas vanuses abistajaid ja oma eriala spetse – see on eriti oluline laulutunnis (Kaili Maimets ja Johanna Kiik) ja kunsti tegemise puhul (Erika Agur Didzbalis), kus saime nautida eriti nutikaid ja vaimukaid võtteid ning tegevusi. Õnneks on lasteaial siiani olnud abilisi võtta ka oma inimeste ehk lastevanemate ja vanavanemate seast.
Photo gallery
Fotod: Ruudi Productions
Juba neli aastat (ja kohati enam) on olnud lasteaia juhtivateks eestvedajateks pedagoogid juhataja Valia Reinsalu ja tema abina Reet Marten Sehr ning esimehe ja raamatukoguhoidjana lapsevanem Robi Trei. Mudilaste rühma õpetaja oli sel aastal Johanna Kiik, 1. ja 2. ühisklassi juhendasid Kristiina Valter ja Katariina Jaenes ning 3. ja 4. ühisklassi Sirje Pungar ja Riina Kindlam. Igati paindlikeks abiõpetajateks olid Hedy Läets, Ingrid Sepp Jaenes, Genevieve Perron, Tory Hutchings, Sylvi Oja ja Kustav Kiik. Rahvatantsu tuli kevadel õpetama täienduskoolist tuntud ja armastatud õpetaja Elin Marley.
Pidu meie õue peal
Toronto Eesti Seltsi Lasteaia lõpetas tänavu kuus last. Pidu algas koolijuhataja Valia Reinsalu avasõnaga. Lapsed olid selleks hetkeks juba „Kungla rahva“ saatel lavale marssinud ja ootasid lauluõpetaja käeviibet. Esitati neli laulu: „Lahti ja kinni“, „Kõik minu pardikesed“, „Võilill“ ja „Põdra maja“. Nende seas oli vist uuemapoolne (meie lasteaia jaoks) „Võilill“ omaaegse Entel-tenteli laululaste populaarsest repertuaarist, nagu Põdra majagi. Kuna see on lühike, rõõmus ja kraps, toome sõnad siinjuures ära: „Kollased juuksed, rohekas kleidike, lühike veidike, rohekas kleidike. Ära nüüd mu akna alt kusagile keksi! Ära nüüd mu akna alt kusagile eksi! Rõõmus ja kraps, võilillelaps.“
Rahvatants saabus kevadega lasteaeda. Elin Marley abiga õppisime ära toreda tantsu maasikavarvastest ja mustikanäppudest, mille nimeks „Magus laps“. Mis on vaarikad ja mustikad, küsib laps. „See saagu selgeks hommikusöögilauas, kallis sõber, mul pole neid sulle praegu võimalik siia kohapeale võluda.“
Varandus
Eesti Sihtkapital Kanadas president Eva Varangu rääkis lastele üksipulgi kenasti lahti, kuidas neil vedanud on. Vedanud ehk hästi läinud varandusega, mis kaasa sündinud. Kingitud pere poolt niisama! Taevast justkui alla sadanud ja marjakorvi lipsanud. Aga varandus võib kaduda, kui seda ei hoia tähelepanelikult, ei väärtusta ega lihvi. Jah, maasikaid ja mustikaid annab lihvida. Nii vahva, kui kõik on alles mäng. Julgustan kõiki kaasa mängima, alles siis tihti märkad, kuidas kõik LEPASE REEGA (libedasti) vedama hakkab.
Loodetavasti jõuavad Toronto Eesti Seltsi lasteaia lõpetajad õigel ajal ka teklini. Kuid esialgu ootab avalisüli ja -ustega Toronto Eesti Seltsi TäiendusALGKOOL. Ärge laske hoogu maha! Varandus ootab hoolt!
Eeskuju näitavatele 4. klassi lõpetajatele pandi lava taga uhked SINIsed SIIDIsed lõpetajate mütsid pähe. Kuhu poole selle rippuv tutt pidanuks liikuma, kui lõpetamise diplom käes, sellega keegi paraku ei tegelenud. Selle ammuse akadeemilise rõivastuseseme paralleel on Eestis pigem olnud (kõrgkooli) tekkel. Aga iga uhke lisa on alati teretulnud! Loodetavasti jõuavad Toronto Eesti Seltsi lasteaia lõpetajad õigel ajal ka teklini. Kuid esialgu ootab avalisüli ja -ustega Toronto Eesti Seltsi TäiendusALGKOOL. Ärge laske hoogu maha! Varandus ootab hoolt!
Tänavu astusid läbi suure püstise lillevärava lõpetajad: Eliise Hess, Raivo Hess, Henri Kazakoff, Kathrin (Kati) Ritchie-Maimets ja Luukas Trei. Kahjuks puudus lõpetaja Mila Swallow, kes saab oma raamitud lõpudiplomi ja kingipakid hiljem kätte.
Lõpupeo rohkete detailide eest hoolitses Leila Lomp Trei rohkete lastevanemate abiga. Kõvasti panid õla alla lastevanemad Leikki Hess Revesz, Tiina Hiis, Markus Põldma ning õpetaja Erika Agur Didzbalis kaunistuste meistrina. Pirukaid ja kringleid küpsetas Susi Holmberg ja torti sai ka! Lõpetajad viisid koju mitu kingikotti, kus sees ohtralt lugemisvara, ka meie oma kogukonna autorilt Kaarin Lupilt ja Karu-aabitsa harjutamise lisa Eestist. Juba varem said kõik lasteaia lapsed endale kingiks kohaliku kirjaniku Virve Aljas Switzeri ,,Tere, Tontu!“
Rõõmsat jätkamist sügisel lasteaias ja täienduskoolis! Kena suve kõigile!
