Antropoloogia on huvitav teaduseharu, mis aitab aru saada inimesest kui kultuurikandjast. Kes on mitte ainult bioloogiline olend, vaid sotsiaalne, osa ühiskonnast. Nagu võrdlevate teadustega ikka, on antropoloogia seotud teiste teadusharudega, näiteks bioloogia ja geneetikaga. Kui täppisteadustest otsitakse valemite, konstantide kaudu ainsat, alati õiget vastust, siis humanitaardistsipliinid keskenduvad – ja sugugi mitte paradoksaalselt – nii universaalsele (st meid ühendavale) kui ka ainulaadsele. Sellega on asendamatud kultuuri valdkonda uurides. Mis meile on ühine, pole ehk teistele selline, unikaalsus ehk kordumatus näiteks keeles ja käitumises on osa püüdest inimest analüüsida. Seda ehk paremini, lähenedes inimestevaheliste suhetega seotud küsimustele.
Paras suutäis. Sest ka sotsioloogia, ajaloo, filosoofia, mitme muu teadusharu eesmärgiks on aru saada inimesest. Kuna oleme bioloogiliselt, vaatamata naha pigmentatsioonile, mida seletab meie planeedil vöönd, kuhu eelkäijad jõudsid, välise kesta all kõik täpselt sama bioloogia, kui soovite keemilise koostisega. Nagu Davis ühes olulises essees kinnitab, on sõna indigeen selline, mis meie kultuuriderikkas maailmas on kaotanud igasuguse tähenduse ja põhjuse. Oleme kõik ju maakeral indigeenid, pole rahvast, mis ei ole reisinud inimkonna hällist Aafrikast mujale. Davis rõhutab, et tänapäeva soovis eemaldada koloniseerimise mõju sootuks, teadagi paljude poolt heatahtlikult, on indigeeni mõiste vähemalt inglise keeles pea et väärtusetu.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
