Vaatamata sellele, et Kanada ja Eesti kõrgharidussüsteemis (struktuur, rahastamine, õppemaksud jne) on mõningaid erinevusi, leidub väga suur koostööd võimaldav ühisosa. Tooksin siinkohal välja autori arvates neli peamist (aga mitte ainsat) tähelepanekut, millega seonduvalt koostöö tegemine annaks käegakatsutavaid ja kasulikke tulemusi.
- Üheks tähtsaimaks eesmärgiks on kõrghariduse kvaliteedi tagamine. Kahel riigil on küll väga suured erinevused õppeasutuste ja üliõpilaste arvu osas, kuid mõlemad rakendavad kvaliteedihindamist, mis oma olemuselt on kahepoolne arenguprotsess. Kolledžid läbivad auditeid ja koostavad raporteid, mille eesmärk ei ole karistus, vaid õppimine ja täiustamine. Selline lähenemine võiks inspireerida Eesti kõrgkoole veelgi rohkem nägema kvaliteedisüsteemi kui usalduslikku koostööd, kus riik, koolid ja tööandjad tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Võtmeküsimuseks on see, kuidas veelgi paremini ühendada koolid ja töömaailm ühiseks eesmärgiks – töö- ja õpivõimaluste vastavusse viimiseks. Õppimise ja õpetamise arendamine peab tuginema kogukondlikul koostööl.
- Veendusime, et suurt tähelepanu pööratakse nii üliõpilast kui ka õppejõudu toetavale taristule ja õpikeskkonnale tervikuna, kus õppimine ulatus auditooriumist palju kaugemale. See ei tähenda ainult inspireerivat ja mugavat füüsilist ruumi, vaid ka kõiki nutikaid digivahendeid, mida kaasaegne ühiskond pakub ja hästi toimivaid protsesse. Igaühel meist on olemas mingi edulugu, mida saaks suhteliselt lihtsalt rakendada paljudes kõrgkoolides. On selleks siis iseseisva töö ruumid, laborid, simulatsioonikeskkonnad, veebiõpe, paindlik õppemeetod või midagi muud.
“Tänapäeval vajab üliõpilane paindlikke võimalusi, sest töö- ja pereelu ning õpingute ühildamine on suur väljakutse.”
- Kanada õppeasutused on rahvusvahelistumise osas väga paindlikud. Õpe on rahvusvaheline nii täiemahulises tasemeõppes kui ka mugavates lühiformaatides (nt suvekoolid ja lühikursused). Tänapäeval vajab üliõpilane paindlikke võimalusi, sest töö- ja pereelu ning õpingute ühildamine on suur väljakutse. Seetõttu on Eestis väga populaarseks osutunud muuhulgas näiteks lühiajalised rahvusvahelised õpiränded ja ka rahvusvahelistumine kodus. Nii Kanada kui ka Eesti saaksid edukalt olla omavahel atraktiivsed sihtriigid, sest mõlemad toetavad ja soodustavad rahvusvahelistumise erinevaid formaate.
- Väga kasulik ja huvitav oli tutvuda kolledžeid ühendavate katuseorganisatsioonidega, mis seisavad oma liikmete huvide eest ning arendavad sidet tööandjate ja haridusasutuste vahel. Nende poolt tehtav töö ja pakutavad teenused teevad õppeasutused tuntavalt efektiivsemaks. Siit on Eestil kindlasti palju õppida, kuidas ühiselt tegutsedes saaks efektiivsust võimendada ja paindlikkust suurendada.
Kanada kogemus kinnitab, et kõrgharidus, majandus ja kogukond ei toimi eraldi, vaid toetavad üksteist vastastikuses usalduses. Sama põhimõte võiks kujundada ka Eesti ja Kanada partnerlust – teadmiste, inimeste ja kogemuste vaba liikumist, mille keskmes on õppija ja tema tulevik.
Martti Kiisa, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor
