WP on nüüd hr. Bezose isiklik omand, mille ostmiseks ta kulutas 1% oma varast. Saladuses hoitud tehing plahvatas 5. augustil 2013.
Mõju oli ühtaegu nii šokeeriv (uuel omanikul pole ajakirjanduslikku tausta) kui ka julgustav, sest tal on tohutusuur varandus, mis võimaldab korvata defitsiiti. Pealegi on hr. Bezos kuulus oma uuendusmeelsuse poolest. Kannatliku innovaatori kuulsusega Bezos on tuntud nõudliku ja kärsitu ülemusena. Olgugi, et kiireid muudatusi pole väidetavalt silmapiiril, on avalik saladus, et tema nägemus tuleviku uudistemaailmast põhineb internetil. Traditsioonilise ajakirjanduse aeg on väidetavalt ümber. Ajakirjanduse tuleviku üle otsustavad miljardärid, kes otsivaid uusi väljakutseid. Samal nädalal, kui Bezos ostis WP, ostis John W. Henry ajalehe Boston Globe $70 miljoni eest. 1993. a maksis New York Times (NYT) sama ajalehe eest $1,1 miljardit.
Ameerika ajakirjanduse sissetulek on siiani põhinenud kuulutustel ja reklaamil, mille tootmiskulud on minimaalsed. Sellele, suurt kasumit tootvale ärimudelile andis hävitava löögi internet, mis pakub sama teenust hoopis vabalt. Uudised ja uuriv reportaaž on riskantne ja kallis, aga vajalik teenus demokraatlikule ühiskonnale. Pressivabadust kaitseb USAs põhiseadus. Thomas Jefferson ütles, et meie vabadus põhineb ajakirjanduse vabadusel, mida ei tohi piirata. Ajakirjandust, mis püüab olla objektiivne, kritiseeritakse nii paremalt kui ka vasakult. Vastandina Euroopale, kus on käibel olnud tsensuur, kaitseb USA ajakirjandus edukalt oma õigusi ka siis, kui valitsus püüab uudiseid kontrollida.
Suurte ajalehtede omanikel olid sageli isiklikud poliitilised huvid, mis põimusid majanduslike kaalutlustega. Parempoolne William Randolph Hearst võis oma kontosse kirjutada Hispaania-Ameerika sõja algatamise; McCormick-Pattersoni ajalehed vitsutasid poliitikuid; nii Roosevelt kui ka Churchill kaebasid sihiliku halva kohtlemise üle. Los Angeles Times‘i omanikud, perekond Chandler ja NYT'i kontrolliv perekond Sulzberger on näited mõõdukusest. Rupert Murdoch on oma meediaimpeeriumile vajutanud parempoolse pitseri. Enne, kui Murdoch ostis parempoolse Wall Street Journal‘i (WSJ), oli selle ajalehe uudiste reportaaž faktuaalne ja põhjalik. Sageli olid ajalehe juhtkirjad konfliktis uudistega. Murdoch muutis WSJ formaati, pannes rohkem rõhku “elustiilile” ning lühendades uudiste artikleid. Praegu on WSJ kõige suurema leviga ajaleht USAs. Mõned aastad tagasi oli parempoolsete lemmik Washington Times, mida kontrollis Reverend Sun Myung Moon, kes väitis, et on Messias ja Jeesuse käskjalg. Poliitiline kallak oli rangelt parempoolne.
Ajalehtede allakäik algas New Yorgis kolm kuud kestnud streigiga aastal 1962. Ametiühingud võitlesid tehnoloogilise arengu vastu, püüdsid kaitsta töökohti, mis kadunuks uue ladumistehnoloogia rakendamisega. Ametiühingud saavutasid “võidu” palgakõrgenduse näol, kuid pikemas perspektiivis said nad suuresti lüüa töökohtade kaotusega. Enne streiki oli New Yorgis seitse suurt ajalehte, pärast streiki ainult kolm, needki vaevlesid majanduslikus kitsikuses. Peagi lahkus areenilt auväärt New York Herald Tribune. Vasakpoolse New York Post‘i ostis Murdoch, kes muutis lehe äärmiselt parempoolseks. NYT, praegu prestiižikaim ajaleht USAs, on senini suutnud digitaalajastuga kaasas käia, kuigi paberile trükitud ajalehe tiraaž on langenud.
Internetis ja kaabeltelevisioonis valitseb kaootiline informatsiooni üliküllus. Infoallikad on killustunud, ajakirjanduse häid traditsioone, nagu objektiivuse taotlemist, võib uutes kanalites kaua otsida. Uudiseid esitatakse poliitilisest vaatevinklist, mis apelleerib “tervele mõistusele”. Loomulikult on kõigil, eriti äärmuslastel, “terve mõistus”. Pole ime, et noorem generatsioon ei ole uudistesaadetest huvitatud, vaid eelistab tõde leida naljameeste saadetest, mis naelutavad kinni rikkalikult esitatud absurdsusi saadetest, mis peavad eetrit täitma päevaringselt.
Ajalehti ummikusse ajanud tehnoloogia superstaarid ilmselt tunnevad veidi süümepiina või tunnetavad kohustust säilitada ja arendada traditsioonilist ajakirjandust, mille kulukas reportaaž püüab anda ühiskonnale kõikehaarava pildi sellest, mis toimub poliitikas, majanduses, kirjanduses, teaduses jne. Craig Newmark, kelle vaba Craigslist interneti teenus hävitas ajakirjanduse tulu kuulutustest, finantseeris raamatu, mis käsitab žurnalismi eetikat. Apple‘i juht Steve Jobs nõustas ajalehtede kirjastusi, kuidas viia levi internetti. Firma Google, mis „toitus” ajakirjanduse tööviljast, asutas žurnalismi stipendiume. Irooniana tundub, et digitaaltehnoloogia staarid, kelle ärimudel kägistas trükkiva ajakirjanduse, hakkavad tegelema traditsioonilise ajakirjanduse elustamisega.
Ago Ambre
