Just sellesse hetke paigutub ELi välispoliitika esindaja Kaja Kallase uue aasta sõnum, mis on oma toonilt haruldaselt konkreetne: Euroopa kriitiline taristu on ,,kõrges sabotaažiohus“ ning EL jätkab selle tugevdamist investeeringutega uutesse kaablitesse, parema seirega, suurema remondivõimekusega – ja ,,liigutustega Moskva varilaevastiku vastu“, mida nähakse üha kindlamalt hübriidrünnete stardiplatvormina.
See pole enam üksik ,,intsident“. See on muster. Ja muster, kui ta kord tekib, hakkab otsima järgmist kohta, kus närvi puudutada.
Aastavahetuse sabotaaž
Aastavahetuse eel ja järel on Soome ja Eesti vaheline mereruumi närvisüsteem taas pingesse tõmmatud. Soome politsei hõivas 31. detsembril 2025 laeva, mida kahtlustatakse Helsingi ja Eesti vahelist sidekaablit kahjustanud sabotaažis; uuritakse ,,raskendatud sabotaaži“ ning kahtluse all on ka telekommunikatsiooni häirimine. Sama päeva jooksul raporteeriti ka teise Soome–Eesti suunalise sideühenduse tõrkest.
Detailid – laeva lipuriik, meeskonna rahvused, omanikustruktuurid – viitavad järjekordsele Putini Venemaalt suunatud rünnakule. Need on tähtsad uurijatele. Avalikkusele on sama oluline põhipilt: Läänemeri on madal, tihedalt kaableid ja torusid täis ning geopoliitiliselt tundlik. Kui ründaja tahab ,,tõmmata juhtme seinast“, siis see on üks väheseid kohti Euroopas, kus see metafoor võib muutuda sõna otseses mõttes tõeks.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
