Aastal 2001 alustas Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv projektiga „Kirjanik ja tema keskkond", mis kujutas endast ennekõike kogumisaktsiooni arhiivi fotokogu täiendamiseks uudse ja elulise fotomaterjaliga ja mida isekeskis kutsuti „kirjanikes käimiseks". Arhiivis leiduvad illustreeriva lisana kasutatavad fotod tegevkirjanikest kippusid väljaandest väljaandesse korduma ega pakkunud enam värskust:
tavapäraste portreevõtete kõrval kaadrid inimestest kõnepuldis konverentsidel ja tähtpäevaüritustel, vestlusringides ja koosviibimistel. Seadsime eesmärgiks jäädvustada kirjanikke, kirjandusteadlasi, luuletajaid ja tõlkijaid nendele ainuomases, nende endi poolt valitud keskkonnas, kohas, kus nad tunnevad end koduselt ja mugavalt, kus koondavad mõtteid, kus sünnib nende looming või kust nad saavad inspiratsiooni. On ju iseenesestmõistetav, et inimene on alati kõige loomulikum, kõige avatum ja pingevabam oma ümbruses, oma tuttavas ja harjumuspärases keskkonnas.
Mis aga on kirjaniku keskkond? Eks ikka teda ümbritsevate asjade, suhete ja tingimuste kooslus – kõik, mis teda vähemal või rohkemal määral mõjutab. See on koht, kus on inimesele vajalikud ja tähenduslikud asjad, olgu selleks siis kas laud, tool, raamatud või ka tuttav puu akna taga, tema suhtlusringkond – pereliikmed, sugulased, naabrid, töö- ja mõttekaaslased, ka lemmikloomad. Ning tingimused, mida loob kõik ümbritsev: maakodu vaikus, tänavamüra linnakorteri akna taga, metsa- või merekohin, kohvikumelu, argipäevane töökeskkond…. Kõigil neil teguritel oli oma osa ka nimetatud pildistamisprojektis, millest iseloomulikum talletus kindlasti ka fotodel.
Esimesele ringkirjale, mille saatsime kirjanikele palvega lasta end pildistada, tuli vaid paar vastust. Hoopis tulemuslikumaks osutus individuaalne pöördumine. Kehtima jäi aga põhimõte – vägisi üle kellegi koduläve ei astuta. Oli neid, kes rõõmsalt ettepaneku vastu võtsid, oli kõhklejaid-kahtlejaid, oli ka keeldujaid. Paikadest, mis pildistamiseks välja pakuti, kujunes vägagi kirev nn kirjanduslik maastik: linnakorterid, eramud, maakodud, suvilad, pargid, mererannad, koduaiad, raamatukogud, kohvikud ja erinevaid ameteid pidavate kirjanike töökohad. Lisaks Tallinnale ja Tartule sõitsime nii Harju-, Jõgeva-, Lääne-, Põlva-, Rapla-, Tartu-, Viljandi- kui Võrumaale, samuti üle mere Hiiu- ja Saaremaale ning Abrukale ja Kihnu. Heameelt tegi, et jõudsime ka Riiga ja ühenduses väliseesti arhiivide toimetamisega Kirjandusmuuseumisse koguni Stockholmi.
Kaheteistkümne aasta vältel pildistas fotograaf Alar Madisson enam kui 250 kirjanikku ja kirjandustegelast. Selle aja jooksul on kogutud pildimaterjalist valminud kaks rändnäitust pealkirjaga „Pooltund kirjanikuga” I ja II, mida lisaks Kirjandusmuuseumile on menukalt eksponeeritud üle terve Eesti ning isegi Soomes. 2009. aastal avaldati valik fotosid “Kirjarahva pildiraamatus”, mis saadeti Eesti kooliraamatukogudesse.
Projekti koordinaatoritena (kuni 2007. aastani Piret Noorhani, 2008. aastast Vilve Asmer) olime fotograafi saajatena ühtlasi nii suhtekorraldajad kui ka kaardilugejad, kuna kohtumispaikade otsinguil tuli seigelda nii Eesti külavaheteedel kui välismaistes suurlinnades. Siinkohal täname eriti Alar Madissoni, kes lisaks fotograafi loomingulisele ametile täitis ka autojuhi vastutusrikast rolli. Temaga tehtud reisid olid alati turvalised ja rõõmsameelsed, vaatamata väikestele äpardustele nagu teelt eksimised ja kurjad külakoerad. Ja ehkki olude sunnil tuli tal pildistamisretki vahel ka üksi ette võtta, õnnestus vajadusel töö hõlbustamiseks talle enamasti ikka mõni meeldiv reisikaaslane leida. Selle eest väärivad meie tänusõnu Vallo Kepp, Merike Kiipus, Janika Kronberg, Kristi Metste ja Leili Punga.
Kõigi „kirjanikes käinute” meeli ja südameid jäävad soojendama mälestused kaunitest paikadest ja sõbralikest kohtumistest. Kuigi igale fotosessioonile oli alguses planeeritud tund või pool, kujunesid külaskäigud sageli pikemaks – kirjaniku maailm nõudis põhjalikumat tutvumist ja tutvustamist ning jututeemad kohvitassi juures ei tahtnud lõppeda. Siinkohal täname südamest kõiki, kes meid lahkesti vastu võtsid ja meiega oma väärtuslikku aega jagasid.
Piret Noorhani Vilve Asmer
Fotonäitus on avatud kõigile huvilistele kuni 20. jaanuarini 2014!
