Kõige selle kohta on üks tore rakendus (autor Tormi Reinson), mida jagas geograaf Taavi Pae (shorturl.at/jpBCh). Andmed pärinevad Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi ilmajaamast (meteo.physic.ut.ee)
Pikk ja järjekindel külm tekitas Soome lahele viimase viieteistkümne aasta kõige paksema jääkihi (10-40 cm), kirjutab Soome Meteoroloogiainstituut en.ilmatieteenlaitos.fi/ice-conditions . Kahtlemata on muljetavaldav ka täpsem Peipsi järve, Pärnu lahe ja lääneranniku jäästatistika. Vaadake jaakaart.envir.ee
Kuid kui Läänemere jääle jalg ei ulatu, tuleb minna metsa poole! Ja seal leidub miskit, mida merel, siseveekogudel ega kaanetatud rabas ei koge – kallaku erinevusi. Seda on võimalik tunnetada vaid tehisjääradadel, mis loodud maastikele. Torontole hetkel kõige lähim taoline luuakse talviti Kotkajärvest vaid mõnikümmend kilomeetrit põhjapool, Arrowheadi provintsipargis. Seal kulgeb 1,3 kilomeetrine uisuring suusa- ja lumeräätsaradade võrgustiku vahel. Pargis on kaks järve, jõgi, kus näha võimsaid geoloogilisi muutusi – Big Bend jääaja delta, suur jõekäär ehk -käänak ning Kotkajärvest märksa looklevam maastik, nagu ütleb piirkonna nimi Almaguin Highlands.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
