Teiseks jäid sotsiaaldemokraadid (25,7%) ja kolmandaks rohelised – Bündnis 90 / Die Grünen (8,4%). FDP, euroskeptikud jt väikeparteid 5%-list valimiskünnist ületada ei suutnud.
Nimekas kolumnist Anne Applebaum nimetab Angela Merkelit Euroopa keisrinnaks (WP, 24.09) ja Roger Cohen pealkirjastas oma arvamusloo Merkel the Great (NYT, 23.09). Teda on võrreldud legendaarsete kantslerite Konrad Adenaueri ja Helmut Kohliga ning Suurbritannia peaministri, raudse leedi Margaret Thatcheriga.
Saksa päevaleht Der Spiegel kirjutab, et kuigi Angela Merkel on selle ajaloolise võiduga praegu oma võimu seniidis, tuleb tal peatselt hakata tegelema koduste majanduslike reformidega oma poliitilise pärandi kindlustamise huvides. Enne seda peab ta aga leidma uue koalitsioonipartneri ja moodustama valitsuse, mis võib kujuneda aeganõudvaks ja keeruliseks protsessiks. Eesti välispoliitika instituudi juhatuse liikme prof Andres Kasekampi hinnangul tuleb Merkelil tõenäoliselt luua laiapõhjaline koalitsioon sotsiaaldemokraatidega.
Merkeli edu saladus
Anne Applebaum leiab, et kuigi Angela Merkel pole eriti pressisõbralik, karismaatiline ega võimukas, on ta valitud Saksamaa (ja Euroopa) juhiks juba kolmandat korda järjest. Peetakse suures osas Merkeli teeneks, et Saksamaal on õnnestunud säilitada juhiroll Euroopas.
Angela Merkelit lähedalt tundvad poliitikud kinnitavad, et ta töötab väsimatult ja jõuliselt, haarates lausa lennult kõike ja jätab oma alluvatele loomingulise vabaduse. Olles ise pärit Ida-Saksamaalt, on ta osanud konsolideerida Saksamaa ühtseks tervikuks, mis ei õnnestunud tema eelkäijatel. Merkelit peetakse pragmaatikuks, kelle silmad on alati suunatud tulevikku. Teda kui Euroopa silmapaistvaimat tipp-poliitikut on ka nimetatud Euroopa selgrooks. Ta on julge konservatiiv, kes ei karda vajaduse korral muuta oma seisukohti. See muudab ta valijate silmis inimlikuks ja loomulikuks. Pole siis ime, et kui 2010. a oli tema toetus sakslaste seas kõigest 12%, siis mullu juba üle 50%.
Konservatiivsed lehed Frankfurter Allgemeine Zeitung ja Die Velt näevad Merkeli valimisvõidu põhjust tema osavalt paika pandud poliitilises strateegias ja stiilis. Merkeli ühesõnaline valimisloosung oli lihtne, aga mõjuv – „Kantsler”, millega viidati ilmselt tema kui riigipea kogemuste ja võimete pagasile, mida ta rivaalidel polnud ette näidata.
Kantsler Merkeli edu saladus peitub ka Saksamaa kui Euroopa superriigi stabiilses majanduses ja jõukuses. Viimase nelja aasta jooksul on töötute arv kahanenud 1992. a tasemele ehk 5,3%-ni. Saksamaa ületas üleilmse majanduskriisi suhteliselt valutult ja kiiresti. Riigi eksport on jõudsalt kasvanud.
Eks kõik ülalnimetatud tegurid mõjutasidki valijate eelistust. Andres Kasekamp on veendunud, et Angela Merkel saab aru, mida Saksamaa valijad soovivad, ta ei ole pingutanud üle ja on otsinud alati konsensust. „Ma arvan, et see on olnud tema edu retsept,” sõnas Kasekamp.
Vankumatu ja paindlik ühekorraga
Need kaks mõistet on ju vastuolulised, kuid kehtivad kantsler Merkeli puhul. Tema kindlameelsust on kõige enam kogenud muidugi sellised Euroopa murelapsed nagu Kreeka, Portugal ja ka Iirimaa. Kolumnist Ahto Lobjakas kirjutab: „Euroopat ootab järjekordne nelja-aastane doos merkellikku neomerkantilismi: ükski riik ei või kulutada enam, kui ta teenib; teenib ta niipalju, kui suudab eksportida.” (PM, 24.09.). Ülalmainitud riigid saavad küll uut abi, aga ainult karmidel või senistest veelgi karmimatel tingimustel. Lobjakas rõhutab, et „Merkeli mänedžerivõimed käivad käsikäes moraalse asketismiga, milles on vanatestamentlikke varjundeid, mida euroopalik poliitiline kogemus pole veel leevendada jõudnud.”
Ajakirjanik Inga Höglund kirjeldab aga 21. septembri Eesti Päevalehes Angela Merkelit hoopis teises valguses: „Kaheksa aastat Euroopa suurima rahvaarvuga riiki juhtinud naist nähakse nüüdseks rahva emana. Tema hoolitseb oma laste eest, tema võitleb Saksamaa heaolu eest. Ta on rahulik, ta on kahe jalaga maa peal. Ta ei õienda ega klähvi, otsib alati kuldset keskteed. Ta on naine, ning naised on teadagi alalhoidlikud. Teda võetakse Euroopas tõsiselt.”
Tabloidleht Bild kirjutab, et valimiste puhul pole küsimus maksudes ega euro päästmises, vaid selles, keda inimesed kõige rohkem usaldavad. Eelistatakse seda, kes juhib riiki rahulikult, arukalt ja kes on tugevate närvidega.
Külli-Riin Tigasson on veendunud, et Saksamaal on raske leida inimest, kellele liidukantsler ei meeldiks. (EPL, 23.09) Ta on pakkunud sakslastele turvatunnet ja juhtinud, seisnud sakslaste huvide eest Euroopas, mida ta rahvuskaaslased ka hindavad.
Eesti rahandusminister Jürgen Ligi leiab, et Saksamaa on Merkeli ajal olnud ühtaegu suuremeelne ja liider, nii majanduslikult kui poliitiliselt. Peaminister Andrus Ansip kinnitab, et Merkel on hea kantsler nii Saksamaale kui Euroopa Liidule. Küllap see nii ka on.
Elle Puusaag