1951 EAK püüab saata abisaadetisi Rahvusvahelise Punase Risti kaudu eestlastele Nõukogude okupatsiooni all olevale kodumaale ja Siberisse küüditatud eestlastele. Kahjuks see ettevõtmine ei õnnestu.
1952 Oma esimese kahe tegevusaasta jooksul saadab EAK sõjast räsitud Euroopasse üle 50 saadetise riietega väärtusega 10 000 dollarit ning lisaks 19 000 dollarit rahalist abi.
1955 Ene Runge käivitab aktsiooni, millest kujuneb EAK kõige olulisem rahakogumise viis: eakate ja puudega inimeste valmistatud eesti käsitöö müük.
1956 Eesti käsitöö müügi esimesel aastal kogutakse 1 677 dollarit.
1957 Umbes 1957. aastal kaasab EAK rahakogumisse eesti gaidid ja skaudid, kes aitavad koguda annetusi kontsertide, seltskondlike ürituste ja korjanduskastide kaudu.
1959 EAK annab 2 500 dollarit Toronto Eesti Maja kultuurikeskuse ostmiseks. Kuna eakate eestlaste hooldus ja eluaseme küsimus muutub üha olulisemaks, tekib mõte rajada eestlaste elamukompleks.
1962 EAK rahalist toetust saavad nüüd ka Sõjaveteranide Ühing, gaidid, skaudid, täienduskoolid, noorteajakiri Tulehoidja ning eesti kooliõpikute kirjastajad. EAK registreeritakse heategevusorganisatsioonina.
1967 Kalju Jõgi leiab koha eestlaste elamukompleksi rajamiseks – vana õunaaia Scarborough’s. EAK esimees pastor Bruno Ederma juhib maa ostmist. EAK kogub eraallikatest 21 000 dollarit, saab Toronto Eesti Ühispangalt 27 000 dollari suuruse laenu ning lisab 6 000 dollarit oma vahenditest, et osta maa 54 000 dollari eest.
1971 Käsitöö müük kogukondades üle Kanada on erakordselt edukas, tuues sisse üle 27 000 dollari. Alates EAK asutamisest on kogutud ligi 150 000 dollarit, et aidata abivajavaid eestlasi Kanadas ja mujal maailmas.
1972 EAK kogub raha, et võimaldada 20 Saksamaal elaval puudega eesti sõjaveteranil osaleda Ülemaailmsetel Eesti Päevadel Torontos.
1973 Eestlaste elamukompleksi ehitusplaanid arenevad edasi kaheks osaks: eakate eestlaste elamukooperatiiv ja puhkekodu.
1974 Märtsi lõpuks on 162 huvilist registreerinud oma nime elamukooperatiivi tulevasteks elanikkudeks.
1975–1976 Toronto Eesti Ühispanga abiga saab EAK 3,83 miljoni dollari suuruse laenu elamukooperatiivi ehitamiseks.
1977 EAK lõpetab Eesti Kodu elamukooperatiivi ehituse ning esimesed 22 peret kolivad sisse.

1978 Tänu edukale Eesti Kodu osakute müügikampaaniale makstakse elamukooperatiivi ehituslaen täielikult tagasi. EAK annab hoone haldamise üle Eesti Kodu juhatusele.
1978 Algab elamuprojekti teise osa planeerimine: eesti puhkekodu Ehatare. Eesti ajalehtede kaudu kogub EAK nimekirja 67 inimesest, kes on huvitatud seal elamisest.
1979 Ontario valitsus ei eralda Ehatare ehitamiseks rahalisi vahendeid. See ei peata EAK-d. Organisatsioon pöördub Canada Mortgage and Housing Corporationi poole ja saab projektile 2,75 miljoni dollari suuruse laenu.

1981 EAK lõpetab Ehatare ehituse. Aasta jooksul kolib kolme korrusega ja 88 toaga puhkekodusse esimesed 94 elanikku.
1982 EAK tähistab oma 32. aastapäeva. Selleks ajaks on annetatud 220 000 dollarit eesti puudega sõjaveteranidele, koolidele, skautidele, gaididele ja laste suvelaagritele – tänu umbes 90 inimese tööle, kes on aastate jooksul EAK komitees teeninud.
1982–2026 EAK jätkab oma pikaajalist tööd Ehatare elanike eest hoolitsemisel.
2026 EAK tähistab oma 75. aastapäeva erilise tuluõhtuga Ehatare toetuseks, kogudes raha uue varustuse soetamiseks ning programmide rikastamiseks nii elanikele kui ka eakatele laiemas kogukonnas.