Hiina kogemus pakub siin üllatavalt praktilist õppetundi. Veel hiljuti tuntud kui „odava tööjõu tehas“, on Hiinast saanud automatiseerimise, robootika ja tehisintellekti globaalne liider – mitte mugavusest, vaid sundusest. Ühe lapse poliitika tagajärjel kahaneb tööealise elanikkonna arv igal aastal miljonite võrra. Hiina vastus oli otsustav: massiivsed investeeringud robootikasse, droonidesse ja tehisintellekti.
Eesti jaoks ei ole tegemist pelgalt majanduskasvuga. See on küsimus riigi kestlikkusest, julgeolekust ja kultuurilisest identiteedist.
Demograafiline surve: vähem inimesi, rohkem vajadusi
Eesti sündimus on juba aastaid olnud alla 1,6 lapse naise kohta – selgelt allpool taastetaset, mis on 2,1. Rahvastik vananeb kiiresti. See loob kaks paralleelset survet: esiteks tööjõu vähenemine, kuna tööealiste inimeste arv kahaneb ja teiseks kulude kasv, kuna üha rohkem pensionäre koormab tervishoiu- ning hooldussüsteemi.
Traditsiooniline vastus – immigratsioon – on Eestis poliitiliselt ja kultuuriliselt tundlik. Stalin ja ta järglased asustasid Eestisse ligi pool miljonit venelast ning esimene Laari valitsus andis neile kõigile alalise elamisloa ja seega tulevase kodakondsuse. See saatuslik viga manab silme ette sünge tuleviku, kus eestlased võivad jääda vähemusrahvaks oma põlisel kodumaal. Immigratsioon kiirendaks seda ohtu veelgi. Seetõttu kerkib esile alternatiivne, tehnoloogiline tee: automatiseerimine – inimeste puudust tuleb kompenseerida masinatega.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
