Andrus Kivirähk ammutas libretole ainest Kreeka mütoloogiast, kus Charon on allilma paadimees. Tema ülesandeks on vedada surnute hinged siinpoolselt kaldalt üle Styxi jõe Elüüseumi väljadele. Loo seisukohalt on kõige olulisem see, et allilmast enam tagasiteed ei ole ja Charon ei või selle Jumalate poolt sisse seatud korra vastu eksida. Paraku Charon armub ja viib allilma laskunud kauni neiu unenägude maailma ja palub sealsel kuningal Hypnosel neiu viia tagasi elavate maailma. Hypnos meenutab Charonile, et seaduse rikkumise eest ootab teda hirmus karistus. Ometi on Charon valmis oma tulevase lapse ema nimel riskima, et lapsuke saaks kasvada päikesevalguses. Kui Charon on üksi jäänud, ilmub vihane allilma kuningas Hades ja süüdistab meest reetmises ning ähvardab kättemaksuga. Charon palub Hadeselt andeks ja lubab edaspidi truu olla. Ometi kordub sama lugu aastaid hiljem Charoni tütre Leylaga, kes tuleb hiljuti surnud emale allilma järele ja keda Charon püüab päästa ja tagasi elavate maale saata. Vihast värisev Hades lubab taaskord kättemaksu. Aga nähes tütarlast, kes nii rõõmsalt ja kerge südamega varjuderiigis ringi toimetab, mõistab ta, et Leyla pole tavaline surelik, vaid on pärinud oma isa Charoni surematuse. Nii saab Leyla kahe maailma vahel tegutseda ja allilmakuningas on tema vastu võimetu.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
