Vanemaks saades on vajalik silmade eest hoolitsemisele rohkem tähelepanu pöörata, sest silmade tervis on väga oluline üldise tervise, iseseisvuse ja elukvaliteedi säilitamiseks. Paljud silmade ja nägemisega seotud muutused on aeglase arenguga ning järkjärgulised, kuid regulaarse hoolduse abil saab mitmeid nägemisprobleeme ennetada või neid kontrolli all hoida. Kõigile on kasulik olla teadlik riskidest ja harrastada tervislikke harjumusi, aga vanemas eas tuleb sellele veel rohkem tähelepanu pöörata. Ka muutuvad mitmed nägemishäired aastatega sagedasemaks.
Mida on vaja teada silmahaigustest ja teistest probleemidest?
Kõige levinumad nägemisprobleemid on valed prillid või prillide puudumine. Kui vanus hakkab lähenema 50-le, on paljudel vaja muretseda endale prillid kas kaugele või lähedale vaatamiseks või mõlemaks. Prillide olemasolul tuleb ka meeles pidada, et prilliretseptid (i.k. prescription) võivad vanemas eas kiiresti muutuda.
Teised sagedasemad vananemisega seotud silma probleemid on katarakt ehk hallkae ja glaukoom ehk rohekae. Kuigi katarakti võivad põhjustada nn. üldhaigused, on selle haiguse teke enamasti seotud vanusest tingitud ainevahetushäiretest. Katarakt põhjustab silmaläätse hägustumist (blurring), mis takistab valguse jõudmist võrkkestale (i.k. retina), põhjustades järkjärgulist süvenevat nägemise halvenemist. Kataraktioperatsioon parandab selle haiguse efektiivselt ja taastab nägemise.
Glaukoom on silmahaigus, mis kahjustab nägemisnärvi. Kuigi glaukoom on tavaliselt valutu ja ilma sümptomiteta, on see haigus Kanadas eakate seas pöördumatu nägemiskaotuse teine levinuim põhjus. Umbes 2,5% 40- kuni 79-aastastest kanadalastest kannatavad selle haiguse all.
Vanusega seotud maakuli (kollatähni) degeneratsioon (i.k. AMD – age-related macular degeneration) võib õigeaegse ravimata jätmise korral põhjustada tõsist nägemiskaotust. See on silmahaigus, mis põhjustab tsentraalse (detailse) nägemise kaotust, kuid kahjustab ka perifeerset (i.k. peripheral) nägemist. See haigus on Põhja-Ameerikas üle 55-aastaste täiskasvanute peamine pimedaks jäämise põhjus.
Ühel kolmandikul diabeetikutest on diagnoositud diabeetiline retinopaatia ja see on nüüdseks kõige levinum pimedaksjäämise põhjus alla 65-aastaste hulgas ja ka tihedamini esinev pimedaksjäämise põhjus Põhja-Ameerikas.
Kuiv AMD on haiguse leebem ja kõige levinum vorm ning see areneb üldiselt aja jooksul aeglaselt ning võib võtta aastaid. Umbes 10% kuiva AMD juhtudest areneb edasi märjaks AMD-ks, kus kollatähni alla tekivad ebanormaalsed veresooned. Märg AMD võib areneda kiiresti (kas nädalate või kuudega) ja põhjustada tõsist nägemiskaotust.
Diabeedi ehk suhkruhaiguse tüsistusena võib areneda diabeetiline retinopaatia (i.k. diabetic retinopathy), mis võib samuti kahjustada võrkkesta ja halvendada nägemist. See seisund võib põhjustada nägemisteravuse kõikumist, hägusat nägemist, ,,ujuvaid moodustisi“ ja laike. Samuti võivad sellest areneda ,,normaalsest“ varasem katarakt ja glaukoom. Diabeetiline retinopaatia on diabeedi kõige tõsisem silmatüsistus. Ühel kolmandikul diabeetikutest on diagnoositud diabeetiline retinopaatia ja see on nüüdseks kõige levinum pimedaksjäämise põhjus alla 65-aastaste hulgas ja ka tihedamini esinev pimedaksjäämise põhjus Põhja-Ameerikas.
Mida silmas pidada?
Regulaarsed silmakontrollid on ülitähtsad nende seisundite varajaseks avastamiseks, kuna algstaadiumis on ravi kõige tõhusam. Optometristid soovitavad üle 60-aastastel täiskasvanutel käia detailses silmakontrollis vähemalt kord aastas. Need kontrollid võimaldavad tuvastada katarakti, glaukoomi ja vanusega seotud maakuli degeneratsiooni varajasi märke enne märgatavate sümptomite ilmnemist. Arutage viivitamatult oma silmaarstiga kõiki nägemise muutusi – näiteks raskusi öise nägemisega, ähmasust (nägemisteravuse ja selguse vähenemine) või perifeerse nägemise kadu. Paljudel silmahaigustel puuduvad visuaalsed hoiatavad sümptomid ja enamik neist reageerib ravile paremini, kui need avastatakse varakult.
Mis puutub nende haiguste ravisse, siis OHIP (Ontario Health Insurance Plan) katab täielikult kõigi kolme haiguse diagnoosimise, jälgimise ja meditsiiniliselt vajaliku ravi, kuigi lisatasu täiendused ja valikulised lisandmoodulid tuleb tasuda oma taskust.
Ennetamine ja tervislikud harjumused
Mõned elustiilivalikud võivad silmade tervist tõhusalt toetada. Lehtköögiviljade, värviliste puuviljade ja oomega-3-rasvhapeterikas toitumine aitab silmi toita. Suitsetamisest loobumine, tervisliku kehakaalu hoidmine, vererõhu kontrollimine ja päikeseprillide kandmine UV-kiirte blokeerimiseks vähendavad kõiki silmakahjustuste ohtusid. Eakad peaksid piirama regulaarset digitaalekraanide kasutamist ja tagama korraliku valgustuse lugemiseks või muuks tööks, mis nõuab teravat silma. Muidugi pole sellist nõuannet tänapäevase ekraanilembese elu puhul kerge järgida, aga looduses liikumine, pargis või vee ääres jalutamine, koorilaulu- või tantsuproovis käimine, aiatöö või sõbraga kohvikus või restoranis jutuajamine on kõik tegevused, mis praegu (veel) ei nõua internetiühendust!
Iseseisvuse säilitamine selge nägemise abil
On ilmselge, et hea nägemine toetab turvalist liikumist, sotsiaalset suhtlust ja võimet igapäevaelus täielikult osaleda. Ennetava hoolduse, tervislike harjumuste ja regulaarsete silmakontrollide kombineerimise abil saavad eakad säilitada oma nägemise ja iseseisvuse ka hilisemas eas. Silmade eest hoolitsemine on investeering nii (pildi) selgusesse kui ka enesekindlusesse tulevikus.
Kuigi nõuanded märgivad eriliselt ära südame, kõrvad ja esmajärjekorras silmad, on ilmselge nii keelekasutusest kui ka arstide tarkusest tulenevana, et terves kehas on terve vaim.
Optometrist dr Kristel Toomsalu
