Öö/kull siin pildil tegi oma NOKAga (with its beak) „klõks-klõks-klõks“. Ja siis HÄÄLitses (tegi kurja häält). Inglise keeles on selle linnu nimi Northern barred owl (ladina keeles Strix varia), eesti keeles ameerika metsKAKK. Tema kõige SAGEdasem (most common) HÜÜD (call) kõlab nagu ta ütleks: ,,Who cooks for you? Who cooks for you all?“ See lind, kas EMAne või ISAne seda meie käesti ei küsinud. Ta lendas üle meie peade ja edastas (relayed) oma keeles midagi umbes nagu ,,kao minema“ (Get lost)! Kobisime ruttu kodu poole.
Kes KROOKSub?
Minul jäid sel aastal Kotkajärve kevad/konnad (spring frogs) KUULmata. Need, kes KOORis PIIKSutavad KÕRGEL (up high) PUUde otsas MAIkuus. Võib isegi öelda, et nad SIRIStavad („sirr-sirr“), natuke nagu linnud. Spring peeper on „koori/konn“, chorus frog, keda Eestis ei leidu, aga tema üldine nimetus võiks olla Põhja-Ameerika LEHE/konn („leaf frog“ – ronib puu otsa).
Mul on hea meel, et kuulsin Kotkajärvel suvisel PÖÖRIpäeval (during the summer solstice) 21. juunil mitu korda SUURe HÄRGkonna (bullfrog’s) MADALa/HÄÄLset (low-pitched) krooksumist. Nemad armastavad koori/laulu nagu inimesed laulu/peol. ISAsed (the males) kogunevad KOORidesse (choruses) kevadel, kui konnadel on KUDEMISE (spawning) aeg. Need hääled on väga valjud (loud), jõulised ja ilusad – selgelt on kuulda pikka, madalat ja erilise tämbriga (timbre, tone) krooksumist.
Toronto Eesti Seltsi laste/aias lauldakse: „Järve/kaldal hilis/ööl, konna/pere laulu lööb: krooks, krooks, krooks!“
Kui väike beebi joob ema rinnast või pudelist piima, siis tal tuleb ka pärast „krooks“ (burp). Liigne õhk (excess air) pääseb välja (escapes), kui paned tita õla vastu ja patsutad (pats-pats-pats) ta seljale. See on KROOKSutamine. Vast/sündinud (newborn) laps näeb natuke konna/poja moodi välja. Mitte küll SABAga KULLES (tadpole), vaid juba nelja „jalaga“ konn.
Ujuv tank
Pööri/päeva-aegne ÕNN (luck + joy) NAERATAS mulle („smiled at me“) veel ühe korra, kui lähedale ILMUS (appeared) järsku see tore kilp/konn, Eastern painted turtle. Ma olin teda näinud kõrgelt kalju/nukilt (from high atop a rock face), kui ta ujus järves. Majälitasin (followed) teda, aga siis KAOTASIN TA SILMIST (lost sight of it). Hakkasin hoopis ühte KALA uudistama, kui PÖÖRasin ringi (turned around – oli ju PÖÖRIpäev, solstice, when things TURN) ja seal ta oli, väga minu lähedal – umbes POOL/TEIST (1,5) meetrit – ja vaatas mulle otsa. Ta ei öelnud midagi. Aga ta RAUDselt (definitely) nägi mind enne, kui mina nägin teda. Siis pistis ta rahulikult pea vee alla, SUKELDUS (dove) natukene ja läks oma teed (went on its way) oma kilpkonna-asju ajama. Nagu näiteks palgi (log) peal päikese käes peesitama (basking in the sun).
Tema KAEL (neck, turtleneck), kilbi ÄÄR ja jalad oleks nagu värvitud / maalitud värviga: KOLLANE ja PUNANE. Mõned selle mandri (continent) põlis/rahvad (indigenous peoples) nimetavad oma kodu/maad kilp/konna/saar (Turtle Island). Selle mulla all, millel seisame ja elame, on suur MÜÜTiline (mythical) kilpkonn, kes mägesid, metsi ja järvi oma kilbi peal kannab (carries).
Tore on olla sellistel loomadel KÜLAS (as a visitor). Looduses ei tohi unustada, et see on puude, taimede, loomade ja lindude KODU ja neid ei tohi segada. Ainult vaadata, kuulata ja kogeda (experience). Mõni päev on VAATLEJAle (for the observer) õnnelikum kui teine. Proovi panna tähele!
Võib-olla sulle meeldiks pidada looduse MÄRKMIKku / PÄEVIKut (a nature notebook / diary), kirjutada sellest, mida sa sel suvel looduses NÄEd (see), KUULEd (hear), KATSUd (touch), MAITSEd (taste) ja mis LÕHNu tunned (smell). Sügisel võrdleme, mida nägime.
