Minna-Liina Lind on oma praegusel ametikohal töötanud kolm aastat, kuid välisministeeriumis kokku 22 aastat, alustades juriidilises osakonnas ning liikudes välispoliitiliste kohtade poole. Enne globaalküsimuste asekantsleri kohale asumist 2023.a. suvel töötas ta välisministeeriumis inimõiguste ja rände erisaadikuna. Aastail 2010–2014 oli ta välisministeeriumi pressiesindaja.
Minna-Liina Lind on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning saanud magistrikraadi Heidelbergi Ülikoolis, millele järgnes Eesti Diplomaatide Kool ja edasine karjäär. Välislähetustes on ta viibinud kokku 10 aastat, mõlemad korrad New Yorgis Eesti esinduses ÜRO juures, olles teisel korral selle asejuht.
Praeguses ametis suunab ja koordineerib ta nelja osakonna tööd ning nõustab ministeeriumi juhtkonda mitmetes vastutusalades.
Üks tema osakondadest on üleilmse eestluse, aukonsulite ja kultuuridiplomaatia osakond, mis kavandab ja teostab välismaal elavate Eesti kogukondade kaasamise poliitikat, koordineerib kultuuridiplomaatiat ja alates selle aasta augustist ka aukonsuleid, keda on maailmas üle 200. Selle peadirektor ja üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja on tänavu ametisse asunud ja augustis Kanadat külastanud Marti Mätas, kellega asekantsleril on tihe koostöö. Ta ütleb häid sõnu ka selles ametis varem olnud Marin Mõttuse kohta, kes on teinud tublit tööd. On käidud ja käiakse edasi ka kohapeal erinevates kogukondades, millest Kanada väga olulisel kohal, kuulates inimeste mõtteid ja saades aimu nende vajadustest. Samuti on Eestis samal eesmärgil toimunud palju väliskogukondi kaasavaid ettevõtmisi.
Vajadusest hoida põlvkondade vahetumisel järjepidevust, on viimastel aegadel fookus seatud noortele. Välisministeeriumi juhtimisel on käimas kaks noorteprogrammi: stipendiumiprogramm Eestis erialase praktika sooritamiseks ja Global Estoniani noorsaadikute suvekool. Välisministeerium teeb pidevalt koostööd Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Keele Instituudiga, kes on juba pikaaegselt ellu viinud lastele ja noortele suunatud tegevusi ning suvelaagreid. Kõikide nende võimalustega aitab kursis olla veebileht Globalestonian.com ja sealt tellitav uudiskiri, mis on nii eesti kui ka inglise keeles.
Nagu teame, on Eestis haridusvõimalused väga head: hiljuti avaldatud PISA 2025 uuringu tulemuste põhjal on Eesti õpilased jätkuvalt Euroopa tipus. Paljud välismaal elavad noored ei pruugi Eesti eluga väga kursis olla, seetõttu tutvustatakse neile õppimis- ja töövõimalusi, viiakse neid ka Tallinnast välja Eesti elu-oluga tutvuma, kaasa arvatud suitsusauna! Eesmärk on täidetud, kui noored otsustavad tulla Eestisse, kas siis lühemaks või pikemaks ajaks, et õppida, töötada, elada oma igapäevaelu ja kohalikus elus osaleda.
Selle eelduseks on tugev identiteet ja kuuluvustunne, mis algab eesti keele õppest, kogukondade ühisest kultuurielust, noortele suunatud tegevustest. Eesti riigi ülesanne on koos kogukondadega üle ilma seda identiteeti ja kuuluvustunnet hoida ja kasvatada.
Nagu varem mainitud, tõi möödunud suvel välisministeeriumi ja Vabamu koostööprogramm Eestisse ligi 50 Eesti juurtega noort (vanuses 18-30 aastat) üle maailma, kes osalesid Global Estoniani noorsaadikute suvekoolis. Kandideerimiseks tuli kirjutada motivatsioonikiri, mis näitas paljude huvi ja vaimustust. Programmi eesmärk on tugevdada noorte sidet Eestiga, tutvustada neile Eesti riigi toimimist ja ühiskonda ning anda ülevaade Eestis õppimise, töötamise ja eneseteostuse võimalustest. Kavasse kuulub ka ettevõtete ja kultuuriürituste külastamine jpm. Neist noortest võiks tekkida kogukond, kes oma teadmisi teistele edasi annavad. Minna-Liina Linnu sõnul on sel programmil suur tulevik: juba on tulnud positiivset tagasisidet üle maailma.
Välisministeeriumi andmetel elab hinnanguliselt väljaspool Eestit kuni 200 000 Eesti juurtega inimest; väliseestlaskonnal on olnud oluline roll Eesti kultuuri, identiteedi ja riikliku järjepidevuse hoidmisel. Ka julgeoleku seisukohalt on oluline, et Eestil oleks maailmas tugev ja Eestiga seotud kogukond. Selle eelduseks on tugev identiteet ja kuuluvustunne, mis algab eesti keele õppest, kogukondade ühisest kultuurielust, noortele suunatud tegevustest. Eesti riigi ülesanne on koos kogukondadega üle ilma seda identiteeti ja kuuluvustunnet hoida ja kasvatada.
Noorte kõrval ei tohi unustada ka vanemat põlvkonda, kellest paljud on pühendanud kogu oma elu eestluse hoidmisele. Samuti väärivad esiletõstmist eestlased, kes veavad üle maailma Eesti seltse ja organisatsioone ning hoiavad käigus ettevõtmisi, mis toovad inimesi kokku ja hoiavad eestlust elavana.
*
Nagu meil tuli jutuks, on diplomaadi eriala praegu Eestis üsna populaarne. Palun rääkige natuke diplomaatide igapäevaelust. Kas välislähetuste puhul on tavapärane, et kaasa tuleb kogu perekond? Kuidas on lahendatud näiteks praktilised küsimused: eluaseme leidmine, lastele koolide korraldamine jm?
Diplomaadi töö on väga põnev ning Eesti esindamine maailmas on privileeg, aga samas ka suur vastutus. Igapäevane töö on väga hoogne – eriti praegusel ülimalt turbulentsel ajal – kus esil kohtumised, läbirääkimised, esinemised ning ülevaadete, jutupunktide ja memode kirjutamine. Osa tööst on ka osalemine diplomaatilistel vastuvõttudel, kus erinevate riikide esindajatega suhtlemine annab lisaks usalduslike kontaktide loomisele võimaluse ka käsitleda silmast-silma olulisi küsimusi.
Pikaajaliste – tavapäraselt tähendab see mõnes teises riigis 4-5 aastat viibimist – välislähetuste puhul on tavapärane, et diplomaadiga tuleb kaasa ka perekond. Kuigi tänapäeva maailmas on pigem rohkem erinevaid loovaid lahendusi, sest endale olulise tööga jätkamine on tähtis paljudele. Välisministeerium toetab välislähetusse minnes kõige praktilisega, sealhulgas eluaseme ja laste koolitamisega seonduvas. Kuid iga uus lähetus tähendab ikkagi kogu perele suurt elumuutust – uut kodu, uut kooli, uusi sõpru, sageli ka uut keelt ja kultuurikeskkonda.
Diplomaadiameti puhul räägitakse palju diplomaadist endast, aga tegelikult väärivad igal hetkel siirast tunnustust ka diplomaatide pered.
Nagu mainisite, on Eesti diplomaadid väga laia profiiliga. Milliseid isikuomadusi see amet eeldab – kindlasti tuleb kasuks kiire kohanemisvõime uutes olukordades ning ülihea suhtlemisoskus?
Kindlasti on kohanemisvõime ja suhtlemisoskus väga olulised. Väikese riigi esindajana tuleb sageli olla valmis tegelema väga erinevate teemadega – julgeolekupoliitikast ja majandusest sanktsioonide, inimõiguste ning tehisaru küsimusteni. Seetõttu on väga oluline uudishimu, õppimisvõime ja oskus kiiresti uutesse teemadesse süveneda.
Iseendale olen ma mõtestanud diplomaadi tööks väga olulisena ka oskuse kuulata. Diplomaatia ei tähenda ainult oma riigi seisukohtade esindamist, vaid ka teistele riikidele oluliste küsimuste mõistmist, usalduse loomist. Inimestevahelised suhted – nagu ka muudes eluvaldkondades – on põhilised.
Järjekindlust ja kannatlikkust ei saa diplomaadi puhul samuti alahinnata. Rahvusvahelistes suhetes – ja eriti mitmepoolses diplomaatias, mis toimub rahvusvahelistes organisatsioonides – ei sünni tulemused enamasti üleöö. Mõne edasimineku või kokkuleppe saavutamiseks kulub aastaid.
Keerulistes olukordades on muidugi oluline säilitada rahulikkus ja kindlasti tuleb kasuks huumorimeel.
Kas sooviksite pisut rääkida oma kokku 10 aasta pikkusest lähetusest New Yorgis Eesti esinduses ÜRO juures?
ÜROs erinevatel aegadel Eesti esindamine on andnud mulle võimaluse olla maailma rahvusvahelise suhtluse keskmes. Hindamatu on erinevate riikide ja regioonide seisukohtade parem mõistmine ning seeläbi kompromisside saavutamine, samuti panustamine ÜRO kui organisatsiooni arengusse. Tõenäoliselt kõige olulisem on, et erinevates maailma paikades on mul nüüd rohkelt kolleegidest sõpru – Paapua Uus Guineast Guatemalani – kellega tihe suhtlus on säilinud.
Eesti jaoks on väga tähtis ÜRO alustaladel – riikide suveräänsusel ja territoriaalsel terviklikkusel – põhinev maailmakord. Samuti annab globaalareen võimaluse muid Eestile olulisi teemasid eest vedada. Olen koos kolleegidega olnud juhtrollis naiste õiguste tugevdamiseks UNWomen agentuuri loomisel ning ÜRO peasekretäri valimisprotsessi avatumaks muutmisel. Eesti välispoliitikale oli kindlasti oluline nii esmakordselt ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks saamiseks tehtud kampaania kui liikmesus ise aastatel 2020-2021.
New Yorgi energia andis ka tööle särtsu juurde ning avardas maailmapilti.
Kas äsjane Toronto visiit oli Teie jaoks esimene? Millised muljed Teile jäid? Kas kohtumine eestlaskonna esindajatega kinnitas Teie teadmisi siinsest diasporaast, või kogesite midagi uut ja üllatavat?
Torontot olin ma ka varem külastanud, ent seekordsed kohtumised olid globaalküsimuste asekantsleri rollis esimesed ning väga kasulikud. Eriti väärtuslik oli võimalus kohtuda kohaliku eestlaskonnaga ja näha energiat, mida suunatakse Eestiga tugeva sideme säilimisse.
Mind rõõmustab, et lisaks mineviku hoidmisele on kogukonna tegevused suunatud ka tulevikku – KESKUSe ehitusest järgmiste põlvkondade Eestiga seotuse väärtustamisele.
Eesti on ilmselgelt palju suurem kui meie geograafilised piirid – kogukonnad ja Eesti sõbrad üle maailma on oluline osa meie tugevusest, mis on praeguses heitlikus maailmas ülimalt oluline.
