Riiete värv – ROHELINE. Pea/kate, kroon või tanu – KOLLANE. Mis on selle pea/katte peal? Seal on teatud ESEmed, asjad LOODUSest. Neid on praegu õues väga palju. Nad on väga KIREVad ehk VÄRVilised. Teised asjad, mis on selle krooni peal on inimese poolt loodud (tehtud) – kirjutatud.
Siin on 1 sõna ja 2 tähendust – HOMO/NÜÜM. Mis on see üks sõna, mis neid tanu peal olevaid KAUNIStusi ühendab, seob? PUU ____ ja AJA____.
Õige vastus: Ma olen eesti leht. Nii PUU otsast langev (kollane, oranž, punane, pruun), kui igal nädalal Tartu College’is TRÜKIst ilmuv „Eesti Elu“ (must-valge ja vahel natuke VÄRViline ka).
Inglise keeles on sõna „paper” samuti homo/nüüm. See võib olla 1) aja/leht (newspaper) või 2) paberileht (sheet of paper). Eesti keeles ei öelda aja/lehe kohta „paber“, kuigi see on trükitud paberile. „Mina loen lehte.“ „Mulle meeldib rohkem paber/leht, mida saan käes hoida kui võrgu/leht internetis, mida tuleb EKRAANi peal lugeda.“
Puu otsast kukkunud lehtedest ja TAIMedest saab teha paberit. Esimene paber tehti taimest nimega papüürus. Paberit tehakse tselluloosist, mida saadakse puidust (puit, wood) – puudest, millel kasvavad lehed, mille RAKKudes (cells) on aine (material) nimega tselluloos.
Õues on SÜGIS/lehed. Üks ilus kollane LEHT läheb raamatu LEHTede (pages) vahele KUIVama. Üks väärt (aja)LEHT on täis huvitavaid sõnu, pilte ja uudiseid (news).
Oh, LEHED, ärge trügige te VAALudesse veel; just jõudsid minna soojaks südamed ja mere/veed. (Kuulake Jaan Tätte sarnast SÜGISe laulu „Närvid“)
- tanu – rahva/rõivaste juurde kuuluv pruudi (bride) või abi/elu/naise uhke pea/kate. „Suur tänu, et tikkisid mulle nii ilusa tanu.“
- vaal (omastav „vaalu“) – kokku kuhjatud või riisutud vall, näiteks lume/vaal, heina/vaal, tuisu/vaal. Vaal (kelle? „vaala“) on whale. Lume/vaal võib olla sama pikk kui sini/vaal.
