Lõpetasin 1990. aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ning töötasin seejärel ITC-s, mis oli üks esimesi eraettevõtteid taasiseseisvuvas Eestis. Ettevõtte juht oli Anders Bergmann. Kuna Anders oli üles kasvanud Saksamaal, soovis ta, et kõik töötajad oskaksid saksa keelt. Nii pidin minagi saksa keele õppimisega algust tegema. Minu leping lõppes 1992. a kevadel ja otsustasin minna Saksamaale lapsehoidjaks. Minu peamine eesmärk oli siiski teada saada, kas minul ja Thomasel võiks olla ühine tulevik. Nii tulin 1992. a suvel Düsseldorfi lapsehoidjaks. Thomas elas Aachenis ja mina Düsseldorfis, nii et saime nädalavahetused koos veeta. Jaanuaris 1993 kolisin Aachenisse ning olen siin elanud tänaseni – juba 34 aastat.
Üks lõbus seik meenub mulle kontserdilt Kölnis, kus esinesid Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkester. Paavo küsis meilt, naistelt, mis meid Saksamaale tõi. Minu vastus oli: „Ma armastasin sakslast…“ See Tammsaare romaanile viitav vastus Paavole meeldis ja pidas minu puhul täpselt paika.
Algusaastatel ei olnud Saksamaal elamine ja töötamine sugugi lihtne. Eesti ei kuulunud veel Euroopa Liitu ning mul ei olnud õigust siin töötada. Tegin Aacheni ülikoolis saksa keele eksami ja olin ametlikult paberite järgi üliõpilane.
Become a subscriber to continue reading!
Every week we bring you news from the community and exclusive columns. We're relying on your support to keep going and invite you to subscribe.
Starting from $2.30 per week.
