Subscribe Menu

Kas meil on põhjust Saksamaad energeetikavaldkonnas jäljendada?

Eesti riigijuhid vahivad ammulisui kahe riigi – USA ja Saksamaa poole, hoolimata sellest, et USA on finantskrahhi äärel ja Saksamaa hävitab enda majanduse ebamõistliku energiapoliitikaga. Saksamaa võttis ette äärmiselt ambitsioonika sammu – vähendada aastaks 2050 primaarenergia tarbimist 50% võrra võrreldes 2005. aastaga ning saavutada taastuvenergia osakaaluks elektritootmises 80%. 
Foto: www.wikipedia.org

Ja seda kavatsetakse teha olukorras, kus tööstusliku lõuna ja tuulerikka põhja vahel korralikud ülekandeliinid puuduvad. Saksamaa energiewendet (sks. k. energiapööret) tuuakse sageli eeskujuks Eestis, kus kogu energiavajadus lubatakse katta taastuvenergia allikatest. See ei ole loomulikult reaalne.

Mis veelgi hullem! 2011. a mais jõudis Saksamaa valitsuskoalitsioon kokkuleppele, et aastaks 2022 sulgeb Saksamaa oma viimase tuumareaktori. Seitset vanimat reaktorit, mis Jaapani Fukushima tuumaõnnetuse järel ohutuskontrolliks seisati, enam uuesti ei käivitata. Järgmised kuus tuumajaama suletakse hiljemalt 2021. a ning kolm kõige kaasaegsemat tuumajaama lõpetavad elektritootmise hiljemalt 2022. Nii kinnitas bravuurselt tollane keskkonnaminister Norbert Röttgen. Selle otsusega muudeti ära alles 2010. a tehtud otsus pikendada Saksamaa tuumajaamade käitusaega keskmiselt 12 aasta võrra. Olgu märgitud, et aastal 2010 andsid tuumajaamad 23% Saksamaa elektritarbest ja selle täielik asendamine taastuvenergiaga on ebareaalne, fossiilkütustel (pruun- ja kivisöel) töötavate jaamade käivitamine on aga vastuolus Euroopa Liidu kliimapoliitikaga.

(Edasi loe EE 29. nov. paberlehest)

Anto Raukas

Read more