seejärel allahindluskampaaniaid ning kolmandana toodete värskust. Vähem oluline on tarbijate jaoks madal hind või toidukorvi tervislikkus. Viimast on raske uskuda, sest praktika näitab, et enamik inimesi vaatab hoolega, kui palju mingi asi poes maksab ja teeb ostu selle järgi. Uuring kinnitab ka, et eestlased on veendunud (2/3 vastanutest), et omamaised tooted on piisavalt hea kvaliteediga.
Uurisime mõnelt Eesti tuntud inimeselt, kui palju kulub neil või nende perel kuus raha toidule. Küsisime ka, mis peaks alati nende toidulaual olema ja mida nad eales ei osta.
Laulja Airi Vipulkumar Kansar (enne abiellumist Airi Ojamets) tunnistab, et tema ei ole sellist arvestust teinudki – et kui palju kulub kuus raha toidule: „See oleneb kuu sissetulekust. Minu igakuine sissetulek on väga erinev, olenevalt sellest, kui palju on tööd. Vastavalt sellele saab ka ostusid määrata.”
Kindlasti ei osta Airi perele lihatooteid, mune, kala, saia, pakimahlu, kiirtoite, ta väldib üldse pakendatud asju ehk valmistooteid. „Enamasti ei käi me ka väljas söömas, vahel väga harva. Eelistame värsket kodust toitu, tehtud köögiviljadest, teraviljadest ja kaunviljadest. Ja puuviljadest tehtud värskeid mahlu ning smuutisid,” kirjeldab Airi pere söögivalikuid.
Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov ei oska aga isegi ligilähedaselt öelda, palju ta toidule kulutab: „Ilmselt sellepärast, et olles töötav pensionär, ei pea ma suisa igat senti lugema.”
Davidi valik toidulauale sõltub tema enda sõnul väga erinevatest asjaoludest, ka meeleolust: „Sellepärast ei sobi sõna „alati” minu toidulauavalikut iseloomustama. Mõnikord tekitab näiteks rahulolu musta leiva olemasolu ja tuska – piima puudumine kohvile pealevalamiseks. Kuna tänapäeva toiduvalik on poes sedavõrd suur, siis neid asju, mida pole eales ostnud, on ilmselt tunduvalt rohkem toiduainetest, mida ostnud olen. Kuid kindlasti pole kunagi ostnud punnis silmadega mereelukaid.”
Nii Eestis kui Londonis elav ja tegutsev BBQ Entertainment OY omanik grillmeister Enn Tobreluts nendib, et söögile kuluvat summat on temalgi väga raske öelda, seda liikuva eluviisi ja kiire elutempo tõttu: „Korraldame cateringe ja muid toiduteemalisi üritusi, näiteks liha- ja BBQ koolitusi nii Eestis kui Inglismaal. Seega tihtilugu saan kõhu täis juba toidu maitsmisest ja valmistamisel.”
Üldjuhul sööb Enn vägagi tervislikult: „Julgen väita, et ma ei pinguta kunagi toiduga üle. Kõik peab olema heas tasakaalus. Olen nõus heale toidule ka kulutama, sest toidust sõltub ka minu tervis ja heakäik. Tarbin praktiliselt kõike, kuigi püüan vältida teatud toiduaineid. Näiteks suhkur. Ma ei saa küll öelda, et ma seda üldse ei tarbi – ikka tuleb vahel ette mõni magustoit või muu toiduaine, mille koostises on ka tavalist suhkrut. Kuid kui võimalik, siis alati asendan suhkru näiteks agaavisiirupi või meega. Puhas valge suhkur ei ole meile hea!
Väldin viimasel ajal ka piima joomist – kõigis piimatoodetes on palju hormoone, mis ei ole organismile kasulikud. Samuti ei ole piimas leiduv kaltsium nii hästi organismile omastatav kui näiteks seemnetes, pähklites, brokkolis, noores spinatis jt looduslikes toiduainetes leiduv kaltsium. Samas vahel tarbin küll oma lemmikjogurteid, keefirit ja kodujuustu. Oluline on ka piisavas koguses D-vitamiini ja magneesiumi omastamine, sest muidu ei ole organismile sellest kaltsiumist mingit abi.
Samuti piiran teadlikult nisutoodete tarbimist, kuid naudin täiel rinnal rukkileiba.
Püüan tarbida nii palju kui võimalik puhast ja looduslikku toitu, just värskeid salateid. Kui võimalik, eelistan orgaanilist toitu, kuid see ei ole reegel, sest tihtilugu just Eestis ei ole orgaanilist toitu piisavalt saada või on see üle mõistuse kallis. Saan seda teha Londonis, kus on värskete ja ka orgaaniliste toiduainete valik oluliselt laiem. Enda Londoni kodus olles joon palju värskelt isepressitud mahlasid ja smuutisid. Ja loomulikult on tähtsal kohal regulaarne puhta joogivee joomine. Kõike seda tervislikku toitumist aitab mul vedada ja eeskuju anda minu enda naine, kes on tervisliku toitumise fanaatik.”
Ennu jaoks on kogu aeg tähtsal kohal olnud liha ja kala: „Minu töö ja hobi on juba umbes 15 aastat olnud seotud liha ja barbecue'ga. Hetkel olen muude tööde kõrvalt ka konsultant Atria Lihatööstusele (Maks&Moorits) Eestis ning söön üsna palju nende kraami, sest saan neid usaldada. Maks&Moorits on võtnud uueks eesmärgiks arendada just tooteid, mis on looduslikult puhtad ja maitsevad head.”
Kirjanik Tiina Laanem ütleb, et tema juurdleb alatasa, kuhu raha kaob: „Kahtlustan, et suur osa sellest kulub toidule… Meie neljaliikmelises peres, kus on kolm meest, kulub toidule laias laastus kindlasti 600 eurot (umbes 900 CAD) kuus, tegelikult arvan, et isegi rohkem. Eks toidule kulub ka seetõttu rohkem, et meil pole harjumust mitmeks päevaks kraami ette varuda, käime iga päev poes ja lähtume antud päeva soovidest.
Lisaks sellele 600 eurole, mis kaob toidupoodi, käin ka väljas söömas. Muidugi püüan aeg-ajalt odavamalt läbi ajada, aga pean tunnistama, et mulle meeldib erinevaid roogasid katsetada ja toidutegemisest rõõmu tunda. Hästi õnnestunud toit teeb tuju heaks! See ei meeldi mulle põrmugi, et toidukaup pidevalt kallineb ja palgad ei jõua sellele kuidagi järele. Kuigi inimesed ei taha seda avalikult tunnistada, tundub mulle, et toidulaua kallinemine tingib ka selle, et vanade aegadega võrreldes kutsutakse palju harvem külalisi. Külaliste võõrustamine on lihtsalt kulukas ja seetõttu saadakse üha rohkem kuskil väljas kokku, kus igaüks maksab ise oma arve.”
Tiina pere toidulual peaks pereema soovi kohaselt olema värske kraam: „Ütlen ausalt, et mulle ei meeldi eriti sügavkülmutatud asjad, püüan ikka värskest teha.”
Ille Grün-Ots