No näituseks see, et ära toimeta täna midagi, mida on võimalik omse varna visata. Kudagi nõnda oli seal kuskil suurte pookstaavidega üleval, Röitsvaldi enda käega kirja pandud. See oli veel sel ajal, kui kiri ei valetand. Nüid on kõik pahupidi, kiri valetab ja vale kirjutab, loll loeb ja usub.
Seda kõike ma Katale ütlesin, aga katsu sa naisterahvale midagi selgeks teha. Tema kohe, et no kui sul veel juttu ei ole, kas siis teema ikke on? Et kui ei ole, siis tema annab. Jutt ilma teemata on nigu supp ilma soolata.
Vat selle koha päält mul kihvatas. Tema on eluaeg old kange mulle teemasid andmas. Ikke et kardinapuu on viltu ja vannitoa kraan tilgub ja karbitsakott vaja välja viia. Minul kondiaur ammu otsas, aga temal tuleb teemasid nigu Vändrast saelaudu vai Võhmast vorsti. Käratasin vasta, et köögi poole peal on tänaõhtane teema tangupuder. See oli südametäiega üteldud. Ma nägin küll, et tal kotletitainas juba valmis, aga mehel ikke mehe süda, noh. Endal oli veikselt irm nahas, et äkki muudabki teemat, mulle kotletid kangeste maitsevad.
Ei ta muut midagi, akkas ainult nohisema ja ütles, et eks siis kirjuta vabal teemal. Vata seal pliidi piirkonnas ei ole minu Kata kunagi nõuandmist kannatand, see on tema kuningriik ja omavahel ütelda, selles riigis olen mina tema valitsusega rahul old kah, pole kunagi tuld tahtmist akata revuluutsijat tegema. Aga ärgu siis trampigu teise teritoorijummil kah. Ma olen alati saand oma pleitatsi ise ära teritatud ja jutilise papri sileda oitud.
Vabal teemal! Vat see on üks väärt mõte. Mine vai anna eidele musu. Kohe päästan oma vandasii lõast lahti ja siis te sõbrad alles näete ja loete!
Kuripatt, lugesin eelmised read ära ja sain aru, et polegi muud kui suska sulepea tuppe. Vata Karla juttudel on ju must raam ümber. Mitte nii paks kui surmakuulutustel, aga piirid on ikke ära märgitud. Nigu raamist välja lähed, siis jusku künnad naabri põldu. Eks tuleva nädali. Kui teema siis ikke veel vaba on…
Kargu Karla
