Sellest oli Ärmaniga üks õhta juttu, kui ta jälle meile tuli. Aga see jutt ei klappind meil nii ästi kui ta arilikult klapib. Vata eks igal inimesel ole oma tujud ja meeleolud ja Ärman oli kah sel õhtal nisukeses imelikus tuuris, et kippus jusku rohkem jama ja pila ajama. Aga minul jälle ei old naljatuurid, noh. Vata tõtt ja nalja ei saa korraga visata, neid ei kannata isegi segada. Kohe tuleb nisuke tunne, et külid ühe käega jumalavilja ja teisega sokutad umbrohtu sekka.
No ilmad olid ulka aega ilusad ja palavad seist. Kena küll, aga murud akkasid kõrbema ja pruunikaks tõmmama. Nimetasin poisile, et üks veike sahmakas vihma kuluks vahele ära, siis las päike kõrvetab edesi. Temal kohe ea nõu olemas, et teeme indiaanlaste kombel vihmatantsu. Ma pold kindel, kas see mõikab, aga tema kinnitas, et kohe kindlaste aitab. Iga kord aitab, aga ei tohi tantsu enne järgi jätta kui sadu käes.
Enne kui mina jõutsin mõttes tantsusammusi meelde tuletama akata, arendas Ärman oma teemat edesi. Ütles, et inime peab kõiges olema järjekindel. Tõde polevat kah midagi muud kui paljukorratud vale. Akkad valetamisega pihta ja ajad oma joru edesi, kuni kuulajad arjuvad sellega ära, võtavad su valejutu omaks ja tunnistavad tõeks. Pärast akkad ise kah ennast uskuma. Seitsekümmend aastat on juba kõneldud, et Sinimägedes punaste vasta sõdijad olid irmsad natsimõrtsukad ja ega selles kahtlejaid enam palju perra jäänd ei ole. Esiotsa kõnelesid sellest ainult valelikud, aga tänased kõnelejad juba usuvad ise oma sõnu.
Ärman-poiss arvas, et on mulle asja selgeks teind ja läks koju, aga mina jäin üksipäini mõtlema. Lõpuks akkas koitma, et üks teine tõde on veel, aga selle nägemiseks pead oma südamesse vaatama. Vata see on üks imelik asi. Oma kõrvataguseid sa ei näe, proovi kuda tahad, aga oma südamesse näed, kui vaadata oskad. Ega seda kah siin linna kõva kärina ja paksu tossu sehes kerge teha ei ole. Pead ikke indiaanlase kombel tsungli minema ja loodusega omavahel olema. Olgu selle vihmatantsuga nüid kuda ta on, aga õiged mõtted, mis õige inimese südames peidus, need leiad sa seal ülesse küll.
Kargu Karla