Astronaudid asetasid Kuule mälestustahvli tekstiga: “Siia astus 1969. aastal esimest korda inimene planeedilt Maa. Me tõime kaasa rahusoovid kogu inimkonnalt.” Kuule jäi ka väike ketas, millele oli graveeritud mikroskoopiline tekst nelja USA presidendi pöördumisega ning hea tahte avaldustega 73 riigi esindajatelt. Nende hulgas oli ka Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni sõnum: „The people of Estonia join those who hope and work for freedom and a better world.” On imetlusväärne, kuidas nii lühidalt suudeti väljendada inimkonna parimaid soove ja ideaale. Mis võiks olla olulisem rahust, lootusest ja vabadusest!? See on ka jõulusõnumi sisu.
Siiski ületab jõuluime, Jumala Poja sünd siia maailma, inimese jõudmise Kuule. Kui viimast meenutatakse harva, siis jõule tähistame igal aastal. Kahjuks kiputakse aga jõulude tegelikku tähendust ja mõtet aastalõpu kiiruses unustama. Kuigi me kritiseerime “kaubanduslikke” jõule ja meenutame nostalgiliselt oma lapsepõlve pühi, ei peata see meid üldise õhina ja mölluga kaasa minemast. See on meie aja stigma ja ilmselt ka paratamatus. Vahel näib, et jõululaps on ostuhulluses sootuks unustatud ja nii asjade sisse uputatud, et ei paista enam väljagi.
Millised peaksid siis olema täiuslikud jõulud? Maailmakuulus kokk Ricardo Larrivée mõtiskleb selle üle oma viimases ajakirjas. Ta maalib lugejale haarava pildi oma perekonna jõulutraditsioonidest, kuid nendib, et mitte alati pole see nii olnud. Kõik aastad ei ole ju vennad ja nii on ka Ricardo jõulud olnud väga erinevad.
Paljud väliseestlased meenutavad tänavu 70 aasta taguseid jõule Rootsis, mis olid nii erinevad kodumaa omadest. Või ka oma esimesi jõule uutel asukohamaadel – olgu siis Põhja-Ameerikas, Austraalias või mujal. Tänases lehes on pr Valve Andre imepärane jõulumosaiik. Küllap võiks iga lugeja oma minevikumälestustest midagi seesugust kokku seada. Just nii moodustub täiuslik jõulupilt. Selles on kõike – nii imesid, usku, soojust, valgust, rõõmu ja rahu, aga ka muret, kurbust, valu ja leina. Elu on ju mitmetahuline.
Eesti tähtsaim jõulupuu toodi Tallinna Raekoja platsile tänavu Kohila vallast, Visja talu maadelt – väärika, ent ka kurva ajalooga paigast, kus sündis Estonia teatri rajaja Theodor Altermann. Visja talu pidanud Poomannide maja viisid kommunistide käsilased just 1949. a jõulude eel ära, sest taluperemees keeldus kolhoosi astumast. Ka see on üks osa meie ajaloost, ehkki sünge ja ebameeldiv. Aga milline ime − nüüd seisab “jõulukaunitariks” ehitud Visja talu vana ja kõikenäinud kuusk Eesti pealinna keskmes!
Olgu teil, armsad lugejaid, imelised ja rahulikud jõulud A.D. 2014!
Elle Puusaag
