Valimiskampaaniat jälginutele jääb mulje, et selles on keskse koha omandanud õli- ja gaasitööstuse probleemid ning moslemi naiste näokatted – nikabid ja burkad. Selles võiks osaliselt süüdistada ka meediat, mille esindajad on ikka ja jälle naasnud just nende teemade juurde. Selle tõttu on fookusest välja jäänud paljud muud olulised küsimused. Miks? Saab ju CBC suurema osa oma subsiidiumidest just õli müügist saadud summadest. Seetõttu oli ka väga häiriv, et CBC ei teinud teleülekannet viimasest debatist.
Ennustamine on riskantne
Kui 2011. a föderaalvalimised andsid üllatavalt ametliku opositsioonipartei staatuse NDP-le, lükates liberaalid kolmandaks, siis tänavused prognoosid on vastukäivad ja tulemused võivad taas osutuda ettearvamatuteks. On aga selge, et NDP on nüüdseks libisenud suviselt esikohalt kolmandale.
Mida lähemale valimistele, seda enam langeb kriitikanooli parteijuhtide pihta. Uusdemokraatide praegusele juhile Thomas Mulcair'ile on ette heidetud keevalist temperamenti ja tema topeltkodakondsust; liberaalide juhile Justin Trudeaule aga liigset uljust ja läbimõtlematuid arvamusavaldusi. Peaminister Stephen Harper on vaatamata oma edukale ja pikale valitsusjuhi karjäärile samuti langenud kriitika turmtule alla seoses senaatorite skandaalidega ja Vahtralehemaa praeguse majandusliku seisakuga. Bloc Québécois liider Gilles Duceppe võib parimal juhul ehk loota mingile edule Quebecis ning Roheliste Partei Elizabeth May juhtimisel pole ikka veel jalgu alla saanud.
Uuringufirma Nanos Research äsjase küsitluste põhjal olid populaarseimad liberaalid 35,3%-ga, konservatiivide toetus oli 31% ning NDP-l 24,3%. Roheliste partei toetus on endiselt tagasihoidlik – vaid 4,5%. Teisipäeval CTV telekanalil esitatud arvamusuuringu alusel on liidripositsiooni haaranud aga hoopis konservatiivid ligi 36%-ga, kellele järgnevad liberaalid 31,5% ja NDP 24%-ga. Enam ei kahelda selles, et liberaalide ja konservatiivide vahelise tiheda rebimise otsustab piltlikult finišilindi foto.
TPP, selle plussid ja miinused
On eriline kokkulangemine või saatuslik juhus, et just nüüd, valimiste eel kirjutasid Vaikse ookeani ääres asuva 12 riigi (Kanada, USA, Mehhiko, Austraalia, Brunei, Jaapan, Malaisia, Uus-Meremaa, Singapur, Vietnam, Tšiili ja Peruu) esindajad alla aastaid kestnud läbirääkimiste järel ambitsioonika, kuid vastuolulise Trans-Pacific Partnership (TPP) lepingu, mis mõjub siinse valitsuspartei laevale kindlasti soodsa pärituulena. Ajalehe National Post juhtkirjas (06.10.) arvatakse, et Kanada jaoks polnud see ehk mitte kõige ideaalsem aeg, sest valimiste järel alustavad tööd uus parlament ja valitsus. TPP- ga on loodud maailma suurim kaubandustsoon ligi 800 miljoni elanikuga.
Peaminister Harper kinnitab, et tegemist on ajaloolise leppega ja et TPP-st tõuseb Kanada majandusele suur kasu. Kõnealune lepe reguleerib mitmeid majanduspoliitika valdkondi, elimineerides paljudele toodetele kehtestatud tariife – alates riisist kuni autodeni. TPP kujundab ka intellektuaalse omandi tugiraamistikku, lihtsustab tööõiguse sätteid ja keskkonnakaitse standardeid.
Majandusekspertide hinnangul puudutab TPP kõiki kanadalasi, sest ennustatakse toiduainete hindade mõningat langust. See ei juhtu aga üleöö, sest kõigi leppega ühinenud riikide parlamendid peavad TPP esmalt ratifitseerima. Elu näitab paraku, et vabakaubandusleppeid on poliitiliselt raske „müüa”.
Ametiühingud, internetivabaduse aktivistid, tervishoiu ametnikud, keskkonnateadlased jt on juba kritiseerinud TPP-d, kuna selle sõlmimise eelsed läbirääkimised olid salastatud. NDP juht Thomas Mulcair ütles, et tema ei toeta TPP-d.
Arvatakse, et lepe võib mingil määral kahjustada siinset piimatööstust imporditavate piimatoodete kasvu tõttu. Valitsus on juba teatanud, et kompenseerib farmerite võimalikke kahjusid 4,3 miljardi dollariga.
Kogemused on olulised
Stephen Harper on olnud Kanada peaminister alates 2006. aastast. Enam kui 9 aastaga on ta saavutanud hea reputatsiooni nii kodu- kui välismaal. Ta kogemuste pagas on muljetavaldav. 27. septembril anti New Yorgis peaminister Harperile mainekas auhind – World Statesman of the Year. Oma kõnes rõhutas peaminister Harper, et see auhind ei kuulu mitte ainult temale, vaid kõige unikaalsemale ja suurepärasemale riigile, mida tal on privileeg juhtida.
Auhinna üleandmise tseremoonial nimetas USA end. riigisekretär Henry Kissinger Stephen Harperit teravate instinktidega ja kindlate veendumustega globaalseks poliitiliseks liidriks.
Millega vastaksid sellele tähelepanuavaldusele peaministri rivaalid Justin Trudeau ja Tom Mulcair? Et valimiskarussell keerleb täistuuridel ja peatub juba 10 päeva pärast, on neil jäänud veel vähe aega sellele mõelda.
Elle Puusaag
