Postimehe kolumnistid tõid 2015. aastast välja Eesti olulisemad sündmused: Riigikogu valimised; Eston Kohveri pääsemine Venemaa vanglast; Eesti filmide (“Mandariinid” ja “Vehkleja”) jõudmine maailmaareenile; põgenikekriis ja seoses sellega Eestis vallandunud sallivusdebatt; Keskerakonna kõmuline kongress; korruptsioonijuhtumid ja Estonian Airi pankrot.
President Toomas Hendrik Ilves rääkis Eesti Televisioonile antud intervjuus 2015. a olulisematest sündmustest Eestis ja mujal, rõhutades kolme rahvusvahelist valupunkti – Ukraina, Süüria ja põgenike kriisid. Need kanduvad mõistagi ka uude aastasse. Mis on veel peidetud 2016. a eesriide taha? Paraku on seatud nii, et saame sellest teada päevast päeva elades, mitte ühekorraga.
Teadlased teevad sellest hoolimata oma prognoose. Nii hoiatab Harvardi Ülikooli majandusprofessor Martin Feldstein 2016. a geopoliitiliste riskide eest, nimetades ohuallikatena Venemaad, Hiinat, Lähis-Ida ja küberruumi. Huvitav kooslus!
Venemaa on prof Feldsteini hinnangul praegu majanduslikult küll nõrk, kuid samas tugev oma tuumapotentsiaali tõttu. Et Hiinal on kaugeleulatuvad strateegilised ja geopoliitilised plaanid, on tegemist ühe suurema ohukoldega. Lähis-Idas lõõmav konflikt sunniitide ja šiiitide vahel on pööranud riigid usulisel pinnal tülli ning loonud soodsa pinnase terrorirühmitusele ISIS, mis nüüd unistab juba ulatusliku kalifaadi loomisest. Kuigi “küberrelvadega” on võimalik suhteliselt lihtsalt ja odavalt rivist välja lüüa terved elulise tähtsusega süsteemid, pole interneti kuritegevuse nurjamiseks adekvaatseid vahendeid.
Selles ohtlikus ja sünges metsas kõndides mõjub lausa päikesekiirena Briti kuninganna Elizabeth II jõululäkitus, kus rõhutatakse valguse triumfeerivat võitu pimeduse üle ning väljendatakse lootust, et a 2016 tuleb parem eelmisest.
Jäägu see ilus mõte meid igas olukorras ja alati saatma!
Elle Puusaag