Subscribe Menu

Kommentaar- USA presidendivalimiste avalöök Iowas – võitjad ja kaotajad


Viimastel nädalatel puudutati USA telekanalitel vaid põgusalt rahvusvahelisi uudiseid. Meedia peamine tähelepanu oli (ja on jätkuvalt) pööratud presidendikandidaatidele − nende seisukohtadele, käitumisele, välimusele ja võiduväljavaadetele. Seda on küll põnev jälgida, kuid kahjuks keskendutakse sageli teisejärgulisele ja eiratakse kandidaatide strateegiat tähtsates valdkondades.

Tänavuste USA presidendivalimiste avalöök anti 1. veebruari õhtul Iowa osariigis parteisiseste (caucus) eelvalimistega, mille tulemused osutusid küllaltki üllatavateks ning tõestasid, et valimiseelsed ennustused alati ei täitu.

Demokraatide presidendiks pürgivate kandidaatide − eksvälisministri Hillary Clintoni ja senaator Bernie Sandersi vahel leidis aset väga tasavägine duell, mida Sanders nimetas sisuliseks viigiks. Clinton kogus 49,8% Sandersi 49,5% (mõnedel andmetel 49,6%) vastu. Kolmanda kandidaadi, Marylandi endise kuberneri Martin O'Malley häältesaagiks jäi alla 1%, mispeale ta teatas, et loobub edasisest valimiskampaaniast. Samasisulise avalduse tegi ka vabariiklaste kandidaat Mike Huckabee. Kolmapäeval teatas ka vabariiklane Rand Paul oma valimiskampaania katkestamisest.

TedCruz.org

Demokraadid konkureerisid Iowas 44 delegaadi toetusele. Mõnedel juhtudel (Amesis, Davenportis, West Branchis, Newtonis ja kahes Des Moines'i piirkonnas) otsustas selle, kumb kandidaat saab endale vastava piirkonna delegaadi, kulli ja kirja viskamine, mida sealsed ametlikud reeglid ka lubavad. Kõigil juhtudel osutus võitjaks Clinton, mis andiski talle väikese paremuse. Nii et sisuline viik tõepoolest! Asjaolu, et Sanders suutis nii hästi konkureerida Hillary Clintoniga, peegeldab parteikaaslaste kahtlusi Clintoni suhtes, kelle e-mailide skandaal tekitab järjest rohkem küsimusi. Ühe äsjase arvamusküsitluse põhjal peavad Hillary Clintonit ausaks ja usaldusväärseks presidendikandidaadiks vaid 10% ameeriklastest! Samas peegeldab selline tasavägine valimistulemus partei lõhestatust.

Suure üllatuse pakkusid ka vabariiklaste eelvalimised. Pole kahtlust, et Florida senaator Marco Rubio on tegemas tõelist tähelendu − ta platseerus kolmandale kohale 23%-lise häältesaagiga Texase senaatori Ted Cruzi (28%) ja ärimagnaadi Donald Trumpi (24%) järel. Ülejäänud kandidaatide häältesaak jäi suhteliselt tagasihoidlikuks.

Meedias arutleti põhjalikult Ted Cruzi võidu üle. Leiti, et talle tagasid edu põhjalikud ettevalmistused n-ö rohujuuretasandil ja kohapealsete asjatundlike nõuandjate rakendamine kampaanias. Teisalt ei säästnud ta ka ise ei raha, aega ega energiat, veenmaks Iowa parteikaaslasi tema kasuks hääletama. Cruz rõhutas ka igal võimalikul juhul oma usulisi väärtusi, mis on eriti olulised evangeelsete kristlaste jaoks. See hästi läbimõeldud ja väljatöötatud strateegia tõi talle ka võidu.

Valimistulemused olid muidugi suureks pettumuseks Donald Trumpile, kelle triumf jäi Iowas saabumata, ehkki ta pidi arvamusküsitluse kohaselt seal võitma. Kas sõgedate ja praalivate avaldustega esinenud Donald Trumpi tähelend hakkab Rubio edu varjus äkki loojuma? Ise ta nii ei arva ja lubas end tuleval nädalal toimuvatel New Hampshire'i eelvalimistel “pildile suruda”. Arvamusuuringud näitavadki seal Trumpi liidripositsiooni (31,4%), kusjuures Cruzi toetus on sama küsitluse kohaselt vaid 11,6% ja Rubiol 9,4%. Nii ongi Ted Cruz oma tähelepanu juba pööranud Lõuna-Carolina osariigile, kus peetakse kolmandad eelvalimised ja kus tal on võiduks paremad väljavaated.

Siin võivad aga viimasel hetkel oma mõju avaldada veel sel nädalal toimuvad valimisdebatid – demokraatidel oli see juba kolmapäeval ja vabariiklaste oma leiab aset laupäeval.

USA valimissüsteem on vägagi keeruline, lausa kadalipp, mille lõpptulemusena selguvad suvistel parteide suurkogudel eelistatuimad kandidaadid. Vabariiklik Partei peab oma valimiskogu Clevelandis (Ohio) 18.-21. juulini, Demokraatlik Partei aga 25.-28. juulini Philadelphias (Pennsylvania).

Juba Iowa eelvalimiste järel tuleb tõdeda, et tänavuste presidendivalimiste poliitilised lained levivad igas suunas. Ameeriklased on nördinud, et vabariiklased ja demokraadid ei suuda Kongressis kuidagi leida ühist keelt. Hiigelvõlaga maadleva USA eelarvedefitsiit sisemajanduse kogutoodangu suhtes hakkab ekspertide hinnangul tänavu taas kasvama. Financial Times kirjutab, et käesoleva aasta puudujäägiks kujuneb $544 miljardit ehk ca 105 miljardit enam kui mullu. Ajavahemikus 2016–2025 koguneb eelarvedefitsiiti enam kui 1,5 triljonit dollarit rohkem. Erapooletu Kongressi institutsiooni Congressional Budget Office president Maya McGuiness nentis, et praegune allakäik peegeldab täielikku poliitilise tahtejõu puudumist ning et tegemist on murettekitava arenguga. Aga see pole uue presidendi ainuke mure. USA rahvusvaheline maine on langenud, rahvas rahulolematu oma elujärje ja tervishoiusüsteemiga jne. Pole siis ime, et riigipea kohal soovitakse näha värske visiooniga isikut. Donaldi Trumpi valimismoto Make America Great Again! (ehkki laenatud president Ronald Reaganilt) on just selletõttu leidnud valijate hulgas positiivset vastukaja.

Ühendriikide valimismaraton on sisse juhatatud ja kestab pikka aega. Demokraatlikus riigis ei vali presidenti mitte meedia ega nimeta ametisse poliitiline klikk, vaid rahvas. Sügisel, 8. novembril, selgub, milline on rahva tahe.

 

 

Elle Puusaag

Read more