Subscribe Menu

Juhtkiri – Eesti Vabariigi ajalugu pole lukku keeratud kõrvaltuba


Oleme lähenemas Eesti Vabariigi 98. aastapäevale. Kui parafraseerida lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwaldi ühe jutustuse pealkirja, on jäänud veel astuda paar sammukest rändamise teed meie riigi 100 a juubelini.

Ent igasugused aastapäevad, mitte ainult juubelid, on olulised. President Lennart Meri ütles oma kõnes 1998. a vabariigi 80. aastapäeva aktusel: „Aastapäevadel heidame pilgu minevikku, et selle kogemuste kaudu kujundada tulevikku. Kogemustega on kord juba nii, et neid leiab ainult minevikust. Kuid minevik ei ole lukku keeratud kõrvaltuba." Hea, et meiegi võime sinna vahel kiigata, otsides sealt tuge ja kosutust.

Eesti Vabariigi ajalugu on meie kõigi ühine looming, milles on igaühel mosaiigikildudega võrreldav suurem või väiksem osa. On muidugi palju neid, kelle osakaal on olnud meie ajaloos märkimisväärne. Neid pole kunagi ülearune meenutada, austada ja nende kogemustest tasub õppida. Ka neid väliseestlasi, kes on aastakümneid kandnud teistes riikides edasi meie traditsioone ja säilitanud keelt. Aga olgem realistid – tulevikuväljavaated pole selles osas enam eriti roosilised.
Foto: Peeter Põldre (2016)

Me elame 21. sajandil avatud maailmas, kus üleilmastumisest on saanud märksõna, mida ükski riik ei saa eirata. Ajal, mil Eestist on paljud noored ja ettevõtlikud inimesed lahkunud, on ka neid, kes on Eestis leidnud endale uue elukoha.

Vabariigi 98. aastapäeva eel andis uudisteportaal Delfi Eestis elavatele välismaalastele võimaluse rääkida oma elust sarjas “1 Eesti. 98 rahvust”. On hämmastav, et Eestis elab nii palju erinevatest rahvustest inimesi! Rõõmustab, et Delfis edastatud mõttekillud on ülimalt positiivsed. Nii ütleb Kostariikast pärit David Jimenez, et Eesti on tema ellu ainult armastust toonud, mida ta peab nüüd Eestile tagasi andma. Grusiin Giorgi Megreli leiab, et Eestis on hea ja rahulik elada. Tartu Ülikoolis õppiv vietnamlane Thai nimetab eestlasi sõbralikeks inimesteks. Kõnealuses rubriigis on saanud sõna ka šotlane, burjaat, iraanlane, filipiinlanna, sakslane, horvaat, rootslane, ameeriklane, palestiinlanna, hindu jpt, rääkimata Eesti naaberriikide esindajatest. Nad pole ilmselt märganud sotsiaalsete vastuolude süvenemist, poliitilist mudaloopimist, võimulolijate võõrdumist rahvast, korruptsiooni jt probleeme, millest Eesti meedias on pea iga päev juttu. Muidugi ei puudutagi see kõik ajutiselt Eestis töötavaid või õppivaid nooremaid inimesi.

Globaalsest avatusest annab märku seegi, et eeloleval aastapäeva paraadil osaleb ka USA Eestis viibiv väekontingent ja Ühendkuningriigi üksus. Liputoimkonnad panevad välja Belgia, Poola, Läti ja Leedu. President Toomas Hendrik Ilves peab 24. veebruaril oma viimase vabariigi aastapäeva kõne, sest oktoobrikuus valitakse Eestile uus riigipea.

Olgem oma riigi patrioodid ka siin, kodumaast kaugel ja kasutagem võimalust astuda aeg-ajalt avatud mineviku kõrvaltuppa, kus leidub mõndagi huvitavat ja kasulikku.

Elagu Eesti!

Elle Puusaag

Read more