Balti riigid ja NATO tähelepanu keskmes
Meid kui eestlasi häirib Trumpi seisukoht, et Ühendriigid ei pruugi tulla kaitsma NATO liikmeid Venemaa võimaliku kallaletungi korral.
Intervjuus ajalehele The New York Times (20.07.) küsiti, kas Trump oleks valmis Balti riike kaitsma kallaletungi korral. Ta vastas, et igal NATO liikmesriigil tuleb eeltingimusena täita oma rahalised kohustused alliansi ees, mis moodustavad 2% sisemajanduse koguproduktist (SKT).
Ajaleht Wall Street Journal (26.07.) võrdleb Trumpi ütlusi Balti riikide kohta järeleandmistega omaaegsetele Hitleri nõudmistele. Lehe hinnangul kujutab Trumpi sõnum kutset Venemaa presidendile Vladimir Putinile ükskõik millise NATO riigi vallutamiseks, mis praegu ülalmainitud nõuet ei täida. USA katab 75% NATO kuludest, mis on muidugi ebaproportsionaalselt palju. Kuid Eesti on üks viiest NATO riigist, mis eraldab kaitsekulutusteks 2% SKT-st. Tõsi – hiljem teatas Trump NBC telekanalil esinedes, et NATO ees oma kohustusi täitnud Eestisse suhtub ta hoopis teisiti kui “viilijatesse”.
Hämmastav ja solvav oli Trumpi toetajate leeri asunud USA tuntud poliitiku, eks-spiiker Newt Gingrichi arvamus, et Eesti on Peterburi äärelinn, mistõttu polevat mõtet Eesti pärast tuumasõjaga riskida. NATO peasekretär Jens Stoltenberg meenutas oma avalduses alliansi alusdokumendi 5. artiklit, mis sätestab, et rünnak ühe liikmesriigi vastu on rünnak kõigi vastu.
Oma kontroversiaalsete seisukohtadega on Trump juba kahjustanud nii USA kui NATO mainet. Sellele reageeris ajaleht The Washington Post juhtkirjaga, milles nenditakse, et Trump on eriline oht Ameerika demokraatiale, sest tema arvamusavaldused saadavad Vene presidendile Vladimir Putinile signaali, nagu ei võtaks USA alliansi väikeriikide kaitsmist tõsiselt.
Vabariiklaste asepresidendi kandidaat Mike Pence püüdis olukorda parandada, öeldes parteikongressil peetud kõnes, et Trump seisab USA liitlaste kõrval. Eriti veenvalt see ei mõjunud. Kas Trump ja Pence on siis erinevatel seisukohtadel?
Demokraadid tegid ajalugu
25. juulil Philadelphias alanud demokraatide kongressil tehti ajalugu, kui teisipäeva õhtul valiti Hillary Clinton häälteenamusega esimese naisena presidendikandidaadiks. Sellega kaasnenud eufooriat ja emotsioone on võimatu kirjeldada.
Ometi valitsevad erimeelsused ka Demokraatlikus Parteis, kus püütakse praegu ehitada silda üle rahutu vee. Kongressi eel lahvatas järjekordne elektronkirjade skandaal, kui WikiLeaks paigutas internetti üle 19.000 piinliku sisuga e-kirja, mis annavad erakonna siseelu kohta vägagi ebameeldiva pildi. Kõnealustes USA Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) e-kirjades püüti määrida teise endise kandidaadi Bernie Sandersi mainet ja üritati tema kampaaniat nurjata. Kuigi DNC vabandas Sandersi ja tema toetajate ees ning nende esinaine Debbie Wasserman Schultz astus oma kohalt tagasi, küttis seegi vahejuhtum kongressil kirgi.
Sanders kogus eelvalimiste käigus 43% häältest ja mitte kõik tema pooldajad ei toeta Hillary Clintonit. Nii lahkusid paljud Sandersi toetajad protestimärgiks kongressilt, kui sai teatavaks, et Clinton on valitud presidendikandidaadiks.
Kuigi vaatlejad ja kongressil osalejad väitsid, et Demokraatlik Partei on ühtne, seadis Philadelphia ajaleht The Inquirer oma juhtkirjas (27.07.) selle kahtluse alla. Juhtkirjas öeldakse, et ehkki Sanders toetas oma kongressil peetud kõnes Hillary Clintonit ja kutsus ka oma järgijaid tema kasuks hääletama, ei leidnud see üleskutse eriti entusiastlikku vastukaja. Sandersi toetajad on ka pettunud pr Clintoni asepresidendi, Virginia senaatori Tim Kaine'i valikus, kes olevat liiga parempoolsete vaadetega.
Kreml sekkub USA valimistesse?
Kui uurimise käigus tuvastatakse, et venelased on internetti lekitatud e-kirjade taga, siis on nad esmakordselt aktiivselt sekkunud USA valimiskampaaniasse, püüdes selle käiku mõjutada. Nii USA president Barack Obama, asepresident Joe Biden kui Clintoni kampaania ülem Robby Mook arvavad, et selle sekkumise eesmärgiks on Trumpi upitamine võimule. Kolmapäeval rabas Trump pressi järjekordselt, kutsudes Moskvat avalikustama Hillary Clintoni 33.000 kaotsiläinud e-kirja.
Sel taustal on huvitav, et Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov ütles, et juhul, kui Trump saaks presidendiks, avaneks Venemaa ja USA vahel uus “võimaluste aken”.
Rahvusvahelise Strateegia ja Kaitseuuringute Keskuse asepresident Heather Conley küsib, mis on praegu toimumas Ameerika Ühendriikides (GE, 25.07.). Ta väidab, et USAs on täheldatav senise välispoliitilise süsteemi hülgamine ja sellega seotud kohustuste eiramine, mis on omakorda viinud usaldusväärsuse kahanemiseni võimueliidi vastu nii USAs kui mujal.
Mõlemad USA suuremad parteid paistavad olevat lõhenenud. Kõnedest jäi mulje, nagu elaksid vabariiklased ja demokraadid erinevates riikides, nende tulevikunägemused on diametraalselt erinevad. Vastastikused süüdistused hõlmasid põhilise osa kõnedest. Kahjuks on rassilisi, usulisi jm lõhesid märgata kogu ühiskonnas.
Elle Puusaag
