Venemaa ohustab selle aktsiooniga kogu Läänemere piirkonna julgeolekut. Kuid mitte ainult sellega. Soome piirivalveameti teadete kohaselt rikkusid kaks Vene sõjalennukit 6. oktoobril Soome õhupiiri, lennates seal 13 km. Eesti kaitseväe peastaap teatas, et 7. oktoobri ööl sisenes Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas Vene hävituslennuk. Kui mitmes kord juba?
Oma julgeoleku analüüsis märgib Eesti Teabeamet, et ehkki Balti riigid pole Venemaa jaoks peamine sihtmärk, ei saa täielikult välistada sõjalise jõu kasutamist nende vastu. Näib, et teadlikult konflikti otsiv Venemaa suurendab oma sõjalist jõudu Balti suunal järk-järgult ning pealtnäha väikesed sammud võivad olla osa suuremast pikaajalisest plaanist.
Eestist märksa tähtsamad on Kremlile Kaliningrad ja Arktika. See puudutab ka Kanadat. Mäletatavasti viis Vene allveelaev 2007. a augustis Põhjapoolusel merepõhja titaanist Vene lipu, mis seal nüüd “lehvib” 4 km sügavusel, märkimaks, et osa Arktika merepõhjast, nn Lomonossovi seljandik, on Vene territoorium. Arktika õhenev jääkiht on äratanud lootusi, et peagi pääseb ligi jää all olevatele energiaressurssidele. Et ka Kanada, Taani jt riigid pretendeerivad osale Arktikast, võib olukord kergesti muutuda konfliktseks.
Sel taustal äratab imestust, et Kanada peaminister Justin Trudeau ja välisminister Stéphane Dion on hakanud turgutama suhteid Venemaaga. Seda siis ajal, mil Venemaa ja Lääne vastasseis on ülimalt terav. Ajalehe National Post kolumnist Matthew Fisher kirjutab, et Dion pakub Moskvale rahu palmioksa ajal, mil Vene president Vladimir Putin teatas 1 triljoni dollari eraldamisest riigi sõjalise võimekuse tõstmiseks (NP, 12.10.).
Rootsi end. pea- ja välisminister Carl Bildt nimetas Lääne ja Venemaa suhteid isegi ohtlikumaks, kui need olid Külma sõja päevil. 25 aastat tagasi, kui Külm sõda lõppes, arvati, et saabunud on uus helge ajastu. See oli ilmselt ennatlik lootus, sest nüüdseks on kõik muutunud ja pinged tõusnud haripunkti − eriti Ida-Euroopas ja Läänemere piirkonnas.
Elle Puusaag
