Sõnadest tegudeni
Clinton helistas Trumpile ning õnnitles teda valimisvõidu puhul, kuid ei pidanud oma toetajate pettumuseks valimistejärgset kõnet, lükates selle kolmapäevale. Manhattani Javits'i keskuses viibinud Clintoni toetajatele näis, nagu oleks nendelt varastatud ajalooline moment, rääkimata utoopilisest võimalusest söösta välja klaaslaest.
Trump tänas teisipäeva ööl peetud kõnes Hillary Clintonit, öeldes, et raske heitluse eest valimiskampaanias väärib Clinton tunnustust.
Trumpi võidukõne oli üsnagi vaoshoitud võrreldes tema varasemate esinemistega ning ta lubas, et temast saab mitte ainult vabariiklaste, vaid kõigi ameeriklaste president. “Ameerikal on aeg tulla kokku ja siduda lõhestatuse haavad,” ütles ta. Head ja õiged sõnad, mis ootavad nüüd elluviimist. Trumpi kõnest jäi mulje, et USA seab oma rahvuslikud huvid esikohale ja jätab globaalsed tagaplaanile. Kas see on äkki esimene märk protektsionismist?
Euroopa Liidu (EL) välispoliitika juht Federica Mogherini teatas Trumpi võidu järel, et EL jätkab koostööd USAga. Enamus vaatlejaid on veendunud, et ELi-USA kaubandusleppest (The Transatlantic Trade and Investment Partnership, TTIP) ei saa nüüd asja, sest Trump on lubanud tühistada kõik sõlmimisel olevad ja ka juba varem allakirjutatud kaubanduslepped, mis on USAle kahjulikud.
Näib ka, et valimiste järel on vähemalt esialgu sõjakirves maha maetud ja kampaania käigus päevavalgele tulnud piinlikud skandaalid unustatud. Võib-olla on õigus Kanada kommentaatoril Rex Murphy'l, kes enne valimisi ennustas, et teisipäev, 8. november toob Ühendriikidesse rahu?
Trump ja Eesti
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ütles, et Donald Trumpi valimine USA presidendiks vähendab sõjalise konflikti puhkemise ohtu Eestis: “Suure tõenäosusega hakkab Trump keskenduma Ameerika “suurekstegemisele” (Make America Great Again!), mistõttu Venemaal pole põhjust USAle varvastele astuda ning provotseerida konflikti Baltikumis. Tänu Trumpile jääb ära sõda Venemaaga vähemalt lähitulevikus,” ütles Helme (ERR, 09.11).
Endine tippmaletaja ja Vene opositsiooniliider Garri Kasparov on aga pärast Donald Trumpi valimisvõitu USA presidendivalimistel kommenteerinud põhjalikult seda, mis võib maailmas edaspidi toimuda. Kasparov arvab mh, et eestlased, lätlased ja leedulased hakkavad muretsema oma riikide heaolu ja elude pärast.
Vastupidisel seisukohal on USA Vabariikliku Partei liige, Tallinna ülikooli õppejõud K. Jaak Roosaare, kes ütles, et kuna Donald Trump on lubanud täita kõiki NATO leppest tulenevaid kohustusi, peaks Eesti heas nimekirjas olema, täites oma 2%-list kohustust alliansi ees, millest maailmas peavad kinni ainult 5 riiki (ERR, 09.11).
Trumpi võidu põhjused
Esialgu jääb selgusetuks, kas ja kui palju mõjutas valimistulemust asjaolu, et Hillary Clinton on naine või ka tema arvukad e-maili skandaalid ja valed. Paljud tunnevad, et ta pole aus ega usaldusväärne. Trumpi valimisvõidu sepistasid peamiselt maapiirkondades elavad valged mehed ja naised, kes heitlevad majanduslike raskustega, vaesusega ja tööhõive halva olukorraga.
Umbes samasugune olukord valitses USAs ka 1980. a, kus valimiste tulemusena pääses võimule Hollywoodi näitleja ja kauboi Ronald Reagan. Ometi kujunes temast osav ja andekas poliitik, raudse eesriide lammutaja. Nii on ka Trumpil kõik võimalused ajalukku minekuks. Nagu teada, on Hillary Clinton kogenud poliitik.
Kanada meediamagnaat ja poliitiline kommentaator Conrad Black andis hävitava hinnangu USA presidendivalimiste kampaaniale, nimetades seda räpaseks, maitsetuks, korrumpeerunuks, mudaloopimiseks ning paroodiaks sellest, mida USA rajajad taotlesid Ühendriikide moodustamisel (NP, 04.11.16). Selle kohta on näiteid küllaga.
Tuleb nentida, et Trump ei öelnud kampaania käigus ühtegi paha sõna Venemaa presidendi Vladimir Putini kohta, vaid kinnitas alatasa, et loodab USA-Venemaa suhteid parandada. Teisalt on häiriv, et ka Hillary Clinton on venelastega “sahkerdanud”, pidades nt soliidse honorari, 500.000 dollari eest kõne, mille kuulajaskonnas oli Vladimir Putin isiklikult. Kõnealune Moskvast laekunud summa läks Clintoni fondi.
Kuigi Trumpi erakordne tähelend ja valimisvõit võivad ajapikku oma sära kaotada ja unustusse vajuda, pole trumpismi taandumist niipea oodata, sest see näitab valijate alalist rahulolematust senise olukorraga ja ootust-lootust millegi parema järele.
USA presidendi Barack Obama valitsusaeg lõpeb 20. jaanuaril 2017 ja samal päeval algab Trumpi ajastu. Ettevalmistused selleks üleminekuks on juba alanud.
Elle Puusaag
